Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Simson: Kerge kütteõli aktsiisitõus tuleb edasi lükata

KE,      05. november 2014

Riigikogu Keskfraktsioon tahab algatada seadusemuudatuse, mis lükkaks edasi kerge kütteõli aktsiisitõusu. Hetkel on odavamat kerget kütteõli majapidamiste küttesüsteemides lubatud kasutada käimasoleva kütteperioodi lõpuni ehk 1. maini 2015. Samas on näiteks Eesti Linnade Liit teinud ettepaneku lükata erimärgistatud vedelkütuse aktsiisitõus aastasse 2018.

 

Majapidamisi, kes kasutavad küttena kergkütteõli, ootab mais ees koguni 38-protsendine hinnatõus. Selliseid eramaju on Statistikaameti 2012. aasta andmetel 1075. Liites siia juurde veel paarsada õlikütet kasutavat kortermaja ja 182 omavalitsushoonet üle Eesti, saame märkimisväärse hulga inimesi, kelle kodukulusid uus seadusemuudatus märgatavalt tõstab. Ränk hinnatõus, mille leevendusmehhanismid on senimaani ebaselged, on paljude perede jaoks ebaõiglane ja sageli ka üle jõu käiv,“ sõnas Keskfraktsiooni esimees Kadri Simson.

Maksumuudatust suvel läbi surudes lubas valitsus, et kergkütteõli keelustamine kompenseeritakse riigipoolsete toetustega. Rahandusministeeriumi hinnangul kulub eramaja küttesüsteemide väljavahetamiseks 2000...8000 eurot. Samas on öeldud, et kütusesüsteemide uuendamise toetuse maksimaalseks määraks on kuni 40 protsenti abikõlbulikest kulutustest. Suurimaks võimalikuks toetusmahuks on määratud 4000 eurot.

See tähendab, et toetusetaotlejad peavad endiselt katma vähemalt 60 protsenti kuludest enda taskust, mis tähendab tuhandeid eurosid. Muidugi, pole ka garantiid, et küttesüsteemi vahetus prognoositud 8000 euro piiresse jääb. Nii omavalitsused kui ka eramajapidamised on pandud ääretult keerulise valiku ette. Kas leida raha ja vahetada küttesüsteemid enne järgmist perioodi või hakata kütte eest maksma üle kolmandiku enam? Mõlemad variandid nõuavad väljaminekuid, mis ületavad keskmist sissetulekut kordades,“ rääkis Simson.

Toasooja lisamaksustamist on Rahandusministeerium selgitanud sooviga karistada raiskavaid kütmisviise. Samas ei ole katelde väljavahetamise toetusskeem piisav. Kredexi sõnul on neil küttesüsteemide vahetuseks järgmisel aastal ette nähtud kokku 1,8 miljonit eurot. Majandusministeeriumi enda määruses on aga öeldud, et süsteemide vahetamise kogutoetuse suurus peaks olema 4,4 miljonit eurot. Seni kuni riik ei leia piisavalt vahendeid isegi osaliseks lisakulude kompenseerimiseks, pole õige aeg kergitada maksude lisamise kaudu seniseid küttekulusid 38 protsenti,“ lõpetas Simson.

KE





Viimati muudetud: 05.11.2014
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail