Kreissaega läbi südame

Silvia Sooster,      31. juuli 2002


Lugesin 17. juuli Kesknädalast kirjutist "Ootame selgust segasele seadusele" (Evi Dreher) ja mind pani imestama ühe pensionäri vaenulik suhtumine teistesse, temast haigematesse pensionäridesse. Põhjuseks on puuetega inimeste lisaraha. Kirjutise autorit näib tõsiselt vaevavat asjaolu, et mõni vana inimene saab haiguse tõttu rohkem raha, kui näiteks tema. Et kõik vanad inimesed ei põe ravimatuid raskeid kroonilisi haigusi, ei näi ta uskuvat. Kas ei sea ta sellega kahtluse alla ka arstid, mis on iseenesest sobimatu. Laimav on oletada, et puuetega inimeste raha jagatakse sugulaste ja perearstide abil suvaliselt inimestele, kes autori arvates seda ei vääri.
Lausa imelik on kadestada töötuid, kes vana inimese hooldamise eest saavad 240 krooni kuus! 8 krooni päevas on võibolla selle inimese ainus sissetulek kaasajal, mil töötute armee on nii suur.
Mida kirjutise autor taotleb? Kas lisaraha kõikidele pensionäridele või hooldajatelt raha äravõtmist? Kellele see kurja teeb, kui abitut vanurit hooldatakse? Või on kogu selle loo peapõhjuseks eestlastele omane kadedus? Hugo Raudsepa näidendis ütleb ka üks tegelane, et võtab kohe nagu kreissaega läbi südame, kui näed, et teisel paremini läheb.
Soovin, et ka Evi Dreher saaks oma kesisele pensionile raha juurde, kuid ei soovi, et ta saaks seda rakse puudega inimese valude ja vaeva toel.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)