Sõbrad, Ida-Virumaa on ilus paik!

Vilja Savisaar: Valitsus peab inimestele antud lubadused täitma

Endine Kohtla-Järve linnapea, nüüdne parlamendisaadik Valeri Korb andis kohtumisel kohaliku rahvaga ülevaate linna ajaloost ja arengust. Plussiks pidas ta vähenenud tööpuudust ning miinuseks liiga suurt mittekodanike hulka.

Fraktsiooni esimehe Vilja Savisaare sõnul pole väljasõitude eesmärk pidada rahvale loengut Toompeal toimuvast, vaid kuulata kohalike inimeste mõtteid ja ideid. Olulise osa oma ettekandest pühendas ta kirgikütvale negatiivsele riigieelarvele.

„Kui riigieelarves on lubatud koolid remontida ja teed parandada, siis tuleb antud lubadused igal juhul ellu viia,“ sõnas Savisaar. „Valitsus ei võtnud eelmisel aastal kuulda pessimistlikke prognoose jahenevast majandusest. Ühe aastaga tõsteti aktsiisid, mida Euroopa Liidu direktiiv lubas sisse viia aastani 2010. Valitsuse reiting oli eelmisel aastal kõrge, ja ilmselt seetõttu tehtigi niivõrd populistlik eelarve,“ lisas Vilja Savisaar.

Euroopa põhiseaduse lepingu asemel kiideti Lissabonis heaks ja allkirjastati 13. detsembril 2007 Lissaboni lepe, mida Vilja Savisaare hinnangul Eestis nii lihtsalt ratifitseerida ei saa. „Tuleb kindlaks teha, et Lissaboni leppe ratifitseerimine ei lähe vastuollu Eesti põhiseadusega,“ sõnas ta.

Ratifitseerimine EL-i liikmesriikides plaanitakse lõpule viia enne Euroopa Parlamendi valimisi juunis 2009.

Tiit Kuusmik: Majandus on heas seisus

Kesknädala küsimustele vastas Riigikogu liige, endine Kiviõli linnapea TIIT KUUSMIK

Kuidas Ida-Virumaa majanduse käsi on aastate jooksul käinud?

1990. aastate algul töötas Ida-Virumaa keemia-, põlevkivi- ja energeetikatööstus peamiselt Loode-Venemaa heaks. 1996–1997 langes see turg ära.  Kohe Lääne turule üle minema ei oldud valmis. Paljusid ettevõtteid tabas pankrott. Kuna pankrotipesade väljaostjaid Läänest ei leidunud, püüdsid kohalikud ärimehed seiskunud või vaevaliselt toimivad ettevõtted ära osta ja taaskäivitada. Enamik Ida-Virumaa ettevõtteid kuulubki nüüd kodumaisele kapitalile. See asjaolu on väga oluline.

Millised majandusvaldkonnad silma paistavad?

Edukad on olnud keemia-, õli- ja õmblustööstus, teatud mõttes ka logistika.

Kas turistid on Ida-Virumaast huvitatud?

Praktiliselt kogu taasiseseisvusaja on Ida-Virumaal tegeldud turismindusega. Pole saladus, et see piirkond omandas 1990. aastate alguses ülejäänud Eesti silmis negatiivse kuulsuse. Ega turist taha minna niisugusesse paika! Ometi on Ida-Virumaa väga kena. Praegu rajatakse hoogsalt turismitalusid Peipsi ääres ja põhjarannikul. Üks edukamaid näiteid Ida-Virumaa turismindusest on Toila sanatoorium, mille käivitasid siinsed ärimehed. Kuremäe klooster oma ajaloolise taustaga tõmbab turiste samuti ligi. Kiviõli tuhamäed, kus tänavu korraldatakse külgkorviga mootorrataste maailmameistrivõistlused, loodetavasti kujunevad turistidele ja ekstreemsportlastele atraktiivseks, eriti kui tehniline infrastruktuur välja arendatakse. Kohtla-Nõmme kaevanduspark on samuti huvitav paik väliskülaliste jaoks.

Turismindus sõltub paljuski kohalike meeste initsiatiivist. Tarvis on ülejäänud Eestile tõestada, et  „sõbrad, Ida-Virumaa on ilus paik ning siin ei ela nii palju pätte ja joodikuid, kui te arvate!“ 1990. aastatel välja kujunenud imidž lohiseb teatud suitsuvinena kahjuks ikka veel järele. Samas muudavad Ida-Virumaal käinud inimesed oma arvamust sellest paigast hoobilt ja tulevad heameelega siia tagasi. Kuidas inimest meelitada siia tulema – see  on küsimus, mis vajab süvenenult lahendamist.

Kuidas iseloomustate idavirumaalast?

Minu arvates on Ida-Virumaa inimene avatud ja siiras. Pikaaegne kultuuride suhtlus on inimesi muutnud avatumaks. Kui eestlane on loomult kinnisem, siis Ida-Virumaal elavad venelased, ukrainlased, tatarlased ja armeenlased on oma väljaütlemistes ja igapäevastes tegemistes märksa avatumad. Üksteisele püütakse palju välja öelda seda, mis on tõene. See muudab inimesi ühtlasi positiivsemaks. Külalisi võetakse siin väga hästi vastu, nende suhtes ollakse lahked.

Kui oluline on Ida-Virumaa Keskerakonnale ja mille poolest see partei oma valijatele siin silma jääb?
Keskerakond on idavirumaalasele läbi aastate olnud atraktiivne. Meile on olulised siinse keskklassi vajadused. Keskerakonna ideed ja poliitiline programm on Ida-Virumaa inimestele sümpaatsed. Keskerakonda astuda soovijate hulk on siin alati olnud suur.

Näiteks Kiviõlis tulevad inimesed tihti tänaval minuga vestlema ja ütlevad: leiame, et Keskerakond ajab õiget poliitikat. Inimesi peletab eemale kahepalgelisus. Keskerakond räägib inimestele alati ausalt, kui olukord on kehv, et üheskoos saaks seda parandada. Kuna Ida-Virumaa inimene on avatud, siis ta ootab, et temale vastatakse samaga.

 Ida-Virumaa kultuuriloost

Otto Wilhelm Masing Lüganusel (1763–1838)

Lüganuse kihelkonda tuli Masing 1786. aasta sügisel. Ta asus Püssi mõisas tööle kodukoolmeistrina. Teda iseloomustati kui teadmisterikast ja sooja südamega meest. Masingu leivaisa oli tollane Püssi mõisa rentnik Magnus von Toll, kes oli ka Lüganuse kiriku eestseisja. Kui 1787. aastal suri Lüganuse pastor Salomon, kandideeris vabaksjäänud kohale ka 24-aastane Masing, kes valitigi ametisse.

Masingule tegid Lüganusel muret mitmed asjad. Ta püüdis virgutada laste huvi lugemisoskuse omandamise vastu. Vanemate inimestega üritas kõnelda lastekasvatamisest, kodurahust abielus, tulukast majapidamisest. Suurt muret teeb alkoholism, mille peapõhjuseks peab Masing oma aruandes viina hõlpsat kättesaadavust ja muu mõistliku ajaviite puudumist, mistõttu joomine on talupojal, kes oma raskest tööst puhkust otsib, nähtavasti paratamatu.

Masingu ühe aruande järgi on rahva ebausk piiritu. Hirm deemonite ees sunnib inimesi sooritama palju rumalaid tempe. Näiteks kõikide jumalate päeval kutsutakse lahkunute hingi külla ja kostitatakse neid; ohvreid tuuakse ka kuraditele.

1794. aastal kirjutas Masing Lüganuse rahva kohta manitsevalt: „Kogudus ei võta pühapäeva pühitsemist tõsiselt. Pühapäev veedetakse joomise, kaklemise ja tantsimisega. Jumalateenistuse ajal on kõrtsid täis inimesi, kellele müüakse joovastavaid jooke. Keegi ei karista selle eest kõrtsmikke, kuigi on olemas trahvid.“
Lüganusel koostas Masing oma esimese aabitsa "ABD ehk Lugemise Raamat Lastele, kes tahavad lugema õppida" (1795).

Refereeritud raamatust „Lüganuse kihelkond 765“.

Jaga |