Presidendikandidaadid Kanal 2 tennisetabelis

ALLAN ALAKÜLA,      18. juuli 2001


Mõnel spordialal koostatakse turniiritabelid loosimise teel (jalgpall). Teine võimalus on lasta tugevaimad kokku nõrgimatega (tennis). Kanal 2 eelistab presidendikampaanias tennisesüsteemi. See sobib paremini ka Toomas Savile.

Saatesarja "Presidenditurniir" kaheksa presidendikandidaati paigutati turniiritabelisse Postimehes ilmunud EMOR-i juuni teise poole arvamusküsitluste põhjal. Esikohal oleva Peeter Tulviste vastaseks on Jevgeni Tomberg viimaselt sabakohalt.
Küsitluses teine Toomas Savi on paaris eelviimase Aarand Roosiga. Eest kolmanda Rüütli vastaseks on tagant kolmas Matti Päts. Tasavägiseim rebimine tuleb aga neljandat kohal oleva Andres Tarandi ja viienda Peeter Kreitzbergi vahel.

Kreitzbergil reaalne finaalivõimalus

Veel huvitavam on paaride järjekord ehk see, mis määrab poolfinaali. Kahest esimesest paarist (Savi/Roos ja Rüütel/Päts) väljub finaali ilmselt Savi, kuigi Rüütli fännklubi võib teoreetiliselt üllatada. Kahest viimasest paarist (Tulviste/Tomberg ja Tarand/Kreitzberg) tulev finalist pole aga sugugi selge.
Tarandi ja Kreitzbergi duellist on isiklikku sarmi arvestades reaalne ðanss edasi minna Kreitzbergil. Arvestades keskerakondlaste telefonilembust on ka Tulvistele kohtumine Kreitzbergiga vägagi riskantne. Vabalt võib juhtuda, et Kreitzberg saab rohkem toetuskõnesid kui Tulviste. Siis on finaalis vastamisi Kreitzberg ja Savi. Kui aga Kreitzberg versus Tarand saatest väljub võitjana siiski Tarand, on ta vastamisi Tulvistega. Sellega on aga üks EÜSi kandidaat ikka mängust väljas.
Esimesse, Toomas Savi ja Aarand Roosi saatesse helistajate tulemus 500-410 näitas, et järgmistes saadetes osalejate kampaaniameeskonnad ei saa siiski midagi juhuse hooleks jätta. Oleks Suuder andnud Savile ja Roosile iga õige viktoriinivastuse eest 100 punkti, nagu eelnevalt plaanitud, võitnuks ju Roos! Kuna Suuder määras kõnede vähesusele viidates õige vastuse hinnaks aga 50 punkti, sai esimesest voorust napi eduga 550-510 edasi Savi. Ilmade jahenedes ilmselt kõnede hulk suureneb ja viktoriini osatähtsus tulemustes väheneb. Enam ei saa aga saatejuht seda muuta.

Meedias pluralismi ilmingud

Kuna toestuskõnede hulk pole piiratud muu kui kõnesid vastuvõtvate neidude nobedusega, otsustab telepoolse ausa mängu korral saadete tulemuse kandidaatide kampaaniameeskondade võime toetajaskonda helistama mobiliseerida. Kõne hind 90 senti tundub lausa sooduspakkumisena TV 1 kolme krooni kõrval.
TV 1 Isamaaliitu kuuluv promoosakonna juht Alari Kasemaa, tõsi, korraldas nii, et Peeter Tulvistele sai Urmas Oti saates toetushääli anda samuti 90 sendi eest, kõikide teiste kandidaatide toetuskõne maksis aga 3 krooni. Kanal 2 poliiteelistus on vormistatud märksa korrektsema turniiritabeliga. Selle Toomas Savi toetav liin langeb aga kenasti kokku Postimehe Savi-sõbraliku joonega (Kanal 2 ja Postimees kuuluvad mõlemad Norra Schibstedile).
Lisades TV 1 isamaalisele liinile Eesti Päevalehe järjekindla Toomas Savi KGB- ja dopingumineviku paljastamise, võib tõdeda, et vähemalt kolmikliidu piires on Eesti meediamaastikul märgata teatavaid pluralismi ilminguid.

Kontrollida võiks ka keeleoskust

Lõpuks tasuta nõuanne aga Suuderile ja teistele presidendidebattide moderaatorile: kandidaadid võiks näidata ka võõrkeelte oskust. Elavas kõnes kas omavahel ja/või saatejuhiga suheldes.
Lennart Meri tõhus keelteoskus on teada. Ka järgmise presidendi üks põhiroll on riigi esindamine välissuhtluses. Kuna ühtki polüglotti seekord kandidaatide seas pole, oleks vähemalt inglise ja vene (aga ka iga muu) keele oskus üks väheseid kandidaatide ametissesobivuse objektiivseid kriteeriume, mida rahvas samuti mõõta võiks. Pealegi oleks kandidaatidele enestele märksa harivam lihvida oma võõrkeeleoskust, selmet PR-nõustajate juhendamisel tuimalt treenida põselihaseid erinevatele küsimustele reageerimiseks.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)