Kehaline aktiivsus = tervis

Kaire Vainumäe,      14. august 2002


Enamik inimesi on kehalise aktiivsuse kasulikkusest organismile teadlik. Kuidas aga kehaline aktiivsus meie organismi mõjutab?
· Olulisemaid toimeid on mõju südamele ja veresoonkonnale - paraneb südamelihase varustatus hapnikuga, seeläbi aga ka südamelihase funktsioon. Südamelihas teeb vähem tööd, saavutades varasemaga võrreldes sama efekti - südamelihase töö muutub efektiivsemaks. Paraneb kogu organismi vereringe ning hapnikuvarustus. Puhkepulss ja mõõdukalt tõusnud vererõhk langevad, väheneb südame rütmihäirete tekke võimalus ning risk haigestuda südame ja veresoonte kroonilistesse haigustesse. Tekib suurem vastupidavus kehalisele koormusele, koormustajumus väheneb.
· Paraneb kõõluste, sidemete, liigeste ehitus ja talitlus. Vigastuste risk vanemas eas väheneb, säilub parem liigesliikuvus.
· Kehaline aktiivsus aitab säilitada ja mõnevõrra suurendada luukoe massi, võideldes osteoporoosi ja sellest tingitud luumurdude tekke vastu.
· Üldine ainevahetus kiireneb, suureneb võime kasutada ainevahetuses vabu rasvhappeid. Reguleerub energia tarbimise-kulutamise tasakaal, mis omakorda aitab normaliseerida kehakaalu ning vältida rasvumisest tingitud terviseprobleeme.
· Mõju ainevahetusele ja hormoonsüsteemile vähendab hilistüüpi suhkruhaiguse, aterosklerootiliste südame ja veresoonkonna haiguste ning seedetrakti funktsionaalsete häirete tekke riski.
· Tasakaal ja koordinatsioon paranevad.
· Kehaline aktiivsus vähendab mõõdukat ängistust, depressiooni ja stressi, mõjudes meeleolule positiivselt. Vanemaealistel aitab mõnevõrra parandada/säilitada mälu. Kehaline aktiivsus avaldab organismile toimet regulaarsel õige intensiivsusega treenimisel. Südame ning veresoonkonna mõjutamiseks peaks treening haarama suuri lihasegruppe, südame löögisagedus peaks olema 130-150 lööki minutis, treenimissagedus ~3 x nädalas 20-30 minutit. Aeroobse võimekuse arendamiseks peaks treenima 4-5 x nädalas ~30 minutit järjest. Südame löögisagedus peaks olema ~150 lööki minutis. Kahe-kolmenädalane treeningpaus põhjustab südame minuti- ja löögimahu languse tõttu ka aeroobse võimekuse languse.

Vanuse kasvades ilmnevad sageli ka tervisehäired (ülekaal, liigesevalud, stress, depressioon, liigeste jäikus, kõhukinnisus, vähenenud liigeste liikuvus, nõrk lihasjõud jne), millest nii mõnedki võivad olla tingitud väheliikuvast eluviisist. Vanusega seoses toimuvad muutused ei võimalda meil treenida nii nagu nooruses. Muutused toimuvad tasakaalu osas, liikumise koordineerituses. Lihaskude ja luukoe tihedus vähenevad, südame funktsioon halveneb jne.
Soovitatavad ettekirjutused vanemaealiste treeninguks on:
- pikem soojendusosa (aitab vältida lihas- ja liigesevigastusi)
- vältida hüppeid, jooksu (koormavad liialt liigeseid)
- vältida pikki liikumiskombinatsioone ning koordinatsiooni nõudvaid harjutusi
- treening kergema või keskmise intensiivsusega
- treeningu kestvus olgu umbes 20 minutit, maksimum 45 minutit
- sobivad sirutus- ja venitusharjutused.
Eriti sobivad spordialad vanematele inimestele on ujumine, vesiaeroobika, jalgrattasõit (veloergomeeter), aeroobika rahulikumad stiilid, mis koormavad vähem liigeseid, kuid annavad piisavalt hea üldise koormuse. Võimalusel konsulteerige professionaalse treeneriga, kellega koos saate sobiva treeningkava koostada.

Spordiga tegelemiseks ei vaja ükski inimene eelsoodumusi ega kaasasündinud annet. Pikk või lühike, üle- või alakaaluline, treenitud inimene või harrastussportlane - võrdselt hästi tunneb end sportides igaüks. Olles kehaliselt aktiivne, oled ka igapäeva elus aktiivne, terve ja positiivne!

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)