Omandireformi aastapäev on üürnike leinapäev!

Eesti riik peab tunnistama oma võlga ligi saja tuhande sundüürniku ja nende pereliikmete ees. Tunnistama äärmist ülekohut, mis oma kodudest välja aetud perekondadele tehti. 13. juunil tähistasid ülekohtuse omandireformi ohvrid oma leinapäeva - omandireformi 22. aastapäeva.

Algselt tasakaalukast seadusest tehti massiline ülekohus

Omandireform sai alguse 1991. aasta 13. juunil, kui ta esimest korda Riigikokku jõudis. Omandireformi aluste seaduse (ORAS) esimene variant oli tasakaalukas ja inimsõbralik seadus, mis andis endistele omanikele vara tagasi, kuid samas kohustas omavalitsusi majadest väljatõstetud üürnikele leidma uus ja samaväärne elamispind - neile üürnikele, kes Nõukogude ajal olid asunud sinna elama täiesti seaduslikult ja tol ajal kehtinud õigusaktide kohaselt. See tähendab, riigi poolt antud orderi ja üürilepingu alusel.

ORAS-e paragrahvi 2 lõige 2 kõlas siis lootustandvalt, sest keelas seaduse rakendamisel tekitada uut ülekohut üürnikele. Sellest ei tulnud midagi välja, sest inimlik ahnus kasvas suuremaks, kui õiglane seadus oleks seda lubanud.

Ikka jäi mõni maja või küün või kuur endistel omanikel või nende esindajatel kätte saamata.

Kui oktoobris 1992 võimule tuli Mart Laari valitsus ja ametisse pandi reformiminister Liia Hänni (nüüd sotsiaaldemokraat), hakati paremerakondade, eelkõige Isamaa eestvõttel seadust ümber tegema, et viimasele kui lobudikule omanik leida ja see omastada. Tagastama hakati kõike, isegi võlgadega kaetud kinnistuid. Unustati hüpoteegid ja majade ehitamiseks võetud, kuid tasumata jäänud pangalaenud.

Ahnus viis kaugele

Vara tagasisaajate ning nende sugulaste ringi hoogsa laiendamisega jõuti isegi surnud omanike ja nende uute abikaasadeni. Asi jõudis absurdi Isamaa rahvasaadiku Jaanus Betlemi seaduseparandusega, mida hakati nimetama „lehmalellepoja seaduseks", sest oli tehtud ühe konkreetse suguvõsa jaoks, et ka kõige kaugem sugulane midagi saaks.

Omanike ringi laiendamise eesmärgil on seadust ümber ehk omanikele meelepärasemaks tehtud 40 korral. Rahvuslik-radikaalsed jõud alustasid õigusliku järjepidevuse taastamist, võtmata arvesse teadlaste ja poliitiliselt tasakaalukate jõudude põhjendatud vastuväiteid ja otseseid hoiatusi.

Hüljates sotsiaalse ja majandusliku solidaarsuse tee, päästeti valla ohjeldamatu omakasu taotluse vabadus. Loosungid „Plats puhtaks!", „Riik on halb peremees!" ja „Meie aitame neid, kes suudavad ennast ise aidata!" ilmestasid Mart Laari peaministriaja uljust. Läks lahti rahvusliku vara hullumeelne ümberjagamine poliitiliste otsuste alusel.

Sundüürnikud kaotasid kodud

Omandireformi hammasrataste vahele jäi umbes 100 000 üürnikku ja nende perekonnaliiget.

Üürnike Liidu andmeil on üle Eesti vaid üksikud sundüürnikud saanud omavalitsustelt abi uue elamispinna soetamiseks. Erandiks on Tallinn, kus asuti munitsipaalkortereid ehitama.

Omanike majades elanud sundüürnikud kaotasid oma seaduslikult saadud kodud, ilma et neile oleks see kaotus kompenseeritud, nagu seda tehti Poolas, Saksamaal, Lätis jm.

Ülejäänud elanikud, kes elasid nõukogude ajal üürikorterites Mustamäel, Lasnamäel jm, said oma kodud erastada. Sundüürnikele seda võimalust ei antud. Selle ülekohtu heastamist Üürnike Liit, Linnade Liit, MTÜ Koduõigus jt organisatsioonid ning üksikisikud aga riigilt ootavad.

Aeg hakata võlgu maksma

Nüüd on aeg hakata võlgu tagasi maksma. Üürnike Liidu arvutuste kohaselt röövis riik sundüürnikelt umbes 10 miljardit Eesti krooni (1997. aasta seisuga), sest need inimesed ei saanud oma eluaset erastada EVP-de (s.o erastamisväärtpaberite) eest nagu ülejäänud elanikud, ning pidid omal kulul uue kodu muretsema.

Seega maksid need inimesed omandireformi omast taskust kinni. Üürnike Liit ja teda toetavad Keskerakonna poliitikud lähevad 20. oktoobril kohalikele valimistele ja 2015. aasta Riigikogu valimistele loosungiga „Maha Ansipi valitsus!".

Üürnikud hääletavad nende poliitiliste jõudude poolt, kes on valmis sundüürnikele tehtud ülekohtu eest andestust paluma ja alustama omandireformi kahjude heastamist. Kindlasti peab sellega kaasnema materiaalne hüvitis äravõetud kodu eest.

Üürnikud tähistasid leinapäeva Solarise keskuse Artise kinos, kus esilinastus täispikk dokumentaalfilm omandireformist „Verised majad". Välja on antud ka paksud raamatud „Kaotatud kodud", „ Lõhutud elud" ning „Kodu ja õiglus", mis kõik jäävad tulevastele põlvedele meenutama valeliku omandireformi suurt ülekohut, millega osa eestlasi teiste arvel rikkaks püüdsid saada.

HEIMAR LENK, Riigikogu liige (Keskerakond), Eesti Üürnike Liidu liige

Artikli aluseks on Riigikogus 10. juunil peetud kõne.

[illustratsiooni allkiri] VERISED MAJAD on kujund kunstnike Marko Mäetamme ja Ann Juuraku 2008. aasta ühistööst.

Jaga |