13. juuni 2018
23 (1104)
Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus Kesknädal jätab endale õiguse kommentaare tsenseerida 
Iseseisvuspäeva tähistatagu rahvuslikku elujõudu andva kontserdigaPEETER KALLASMAA, 31. jaanuar 2018Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamine üleriigilise kultuurisündmusena peaks positiivsena ja elujõudu andvana meelde jääma igale meie riigi kodanikule ja ka välismaalastele, kellele meie riigi möödanik, olevik ja tulevik korda lähevad. Erinevatele põlvkondadele ja huvigruppidele vastuvõetav ning põlistele väärtustele tuginev kultuuriprogramm tagaks tulemuse, millest rõõmu ja uhkustundega räägitakse ja kirjutatakse nii lähemas kui ka kaugemas tulevikus. Kahtlen, kas tänavusel juubeliaastal Presidendi Kantselei poolt tehtud valikud suudavad seda eesmärki endas kanda. Teoreetiliselt jõuaks ehk veel praegugi asju teisiti lahendada. Kindlasti on seda aga aega teha edaspidi. Kestab ju iseseisvuse 100. sünnipäeva tähistamine 2020. aastani.
Olen sündinud kolmkümmend aastat pärast Eesti iseiseseisvumist. Tänavu saan seitsmekümneseks. Töö füüsikaõpetajana ja kardiklubi eestvedajana on mul võimaldanud aastakümneid noortele edasi anda teadmisi, oskusi, kogemusi, julgustama neid eneseteostusele ja eneseületamisele. Kaasamõtlemist Eesti ajaloo ja eestluse arengu üle on soodustanud paigad, millega olen olnud seotud.Mulle meeldiks kui Vabariigi Presidendi kõne ja piduliku vastuvõtuga ühe terviku moodustav kultuurikava kannaks endas rahvast ühendavat jõudu, sisaldaks etteasteid, millest oleme alati saanud vaimset erksust ja südamesoojust.Pakun välja mõtte kujundada traditsioon omariikluse sünnipäeva rahvuslikus vaimus kontsertidega tähistada. Esinejateks tuleks kindlasti kutsuda kogu rahva armastuse ja austuse pälvinud kollektiive ja solisted. Eelkõige meie laulupeokultuuri hoidja ja arendaja Gustav Ernesaksa loodud Rahvusmeeskoori ja Heino Kaljuste rajatud tütarlastekoori „Ellerhein“, samuti Tartu Akadeemilise Meeskoori. Kaunilt ja võimsalt kõlaks Tormas C. R. Jakobsoni isa Adam Jakobsoni poolt 1848. aastal loodud Eestimaa esimese puhkpilliorkestri ja 1869. aastal esimesel üldlaulupeol auhinna pälvinud Väägvere pasunakoori muusikaline etteaste. Laul ja pillimäng sobivad iseseisvuspäeva kontserdi tuumaks juba sel põhjusel, et nende saatel on võideldud omariikluse eest erinevatel aegadel.Eestimaal on palju uhkeid ja kauneid hooneid ja saale. Iseseisvuspäeva tippsündmuste toimumine erinevates paikades mõjub hästi nende mainele ja loob positiivset elevust. Püsivat sümboolsust kannaks kindel tava tähistada iseseisvuspäeva „Estonia“ teatri- ja kontserdimajas, mille valmimiseks ohverdas meie suur luuletaja Juhan Liiv, kes kuulutas: „Ükskord on Eesti riik!“PEETER KALLASMAA,kultuurihuviline sporditegelane Põltsamaa vallastViimati muudetud: 31.01.2018
| 
Tagasi uudiste nimekirja |
