Nädala juubilar ANTS ÜLEOJA 70

Tiit Maksim,      15. november 2006



Rahva hingeväge ehk vaimujõudu on Eestis erinevatel minevikuaegadel isepidisel, nii otsesel kui ka varjatud viisil saadud ja tohtinud väljendada koorilaulu kaudu. See lubab meie silmapaistvaid koorijuhte täie õigusega pidada ka tõeliselt ajalooliste tegude õhutajaiks ja toimepanijaiks. Ka Eestit taasiseseisvumisele viinud laulva revolutsiooni olulisteks eestvedajateks ja taganttõukajateks olid sageli need mehed ja naised, kelle tooniandmisele ja taktilöömisele on alati valmis olnud kuuletuma kümned tuhanded hääleomanikud.
Niisugused vägevad isiksused on meie laulupidude üldjuhid!
Eeloleval pühapäeval peab juubelit üks selliseid rahva vaimuväe vägevuse valitsejaid – mitmete üldlaulupidude üldjuhipuldis end rahva mällu jätnud Eesti rahvakunstnik Ants Üleoja.
Saada üldlaulupidudel kümnete tuhandete südame ja mõistuse helijõu juhtijaks, kogeda lauljate ja kuulajate kooskõlastuvaid vaimustusavaldusi – see õnn on tulnud välja teenida ennastsalgava koorijuhitööga. Ants Üleojal on saanud sellise üldrahvaliku tuntuseni jõuda mitmete meie tähtsamate kooride ees seistes.
Pärast Tallinna konservatooriumi lõpetamist 1961. aastal järgnes töö Tallinna kammerkooris 1962–1988. Saatust eriliselt määravaks aga kujunes 1964. aastal neljaks aastaks appiminek TPI meeskoori juhile Harald Uibole – aastail 1971-1983 oligi ?leoja selle ainulaadse, igal aastal oluliselt uueneva lauljaskonnaga koori peadirigent. Nii nagu jälle Tehnikaülikooliks saanud TPI on olnud inseneride kasvulava, nõnda on tema akadeemiline meeskoor tootnud innukaid lauljaid teistele kooridele. TPI laulumeeste baasil sündis Ants Üleoja eestvõttel 1987. aastal EKE Inseneride Meeskoor, mille peadirigent maestro on praegugi. Pole Ants Üleoja taktikepist pääsenud kaks meie kutselist koori: Eesti Raadio segakoor (1966–1990; peadirigendina 1969. aastast) ja Rahvusmeeskoor RAM (1991–1997).
Ega tähtsad laulupeod ei pruugi piirduda ainult meie pealinlikult polüfunktsionaalseks kujundatud Lauluväljakuga – laulud pidutsegu üle kogu Eesti. Nii ongi suure linna meheks ja pärast 1972. aastal alanud õppejõutööd Eesti Muusikaakadeemias nüüd emeriitprofessoriks saanul olemas ainulaadne omakülakoor. Ants Üleoja sünnipaigas, Ida-Virumaal teispool Tudulinna olevas põliselt musikaalses Oonurme külas tegutseb koor, mille toel on Ants Üleoja hakkama saanud omaenda laulupeoga, kuhu kaasa laulma on tõtanud hulk Eesti nimekamaid ja tarmukamaid koore. Oonurmikud on andnud Virumaa kirikutes advendikontserte jne.
Laulupeo kokkupanek ja kunstiline juhtimine on aga midagi sootuks enamat ja "massehaaravamat" kui tavaline koorijuhatamine.?ks selliseid ettevõtmisi, mille kunstiline juht Ants Üleoja, oli Eduard Tubina 100. sünniaastapäevale pühendatud segakooride laulupäev Alatskivi Hirveaias.
Koorijuhi suurimaks aupärjaks on lauljate lugupidamine. Üldlaulupeo hiigelkoori juhatajana on Ants Üleoja naislauljate meelest üsna kalevipojalik: teda lausa on igatsetud dirigendipulti, mis sest et ka maailma suurima laulukoori ees ei jätnud ta nõudlikkust, ent, arvestades esinemise ainulaadsust, ka ei osutunud "noodinärijaks". Üleoja all oli lahe laulda, meenutavad sopranid ja aldid veel hulk aastaid hiljem.
Kes juba olnud imetletud professor, see ei saa õpetamist jätta eales. Nii ongi Ants Üleoja Eesti Kooriühingu mentorina hoolt kandmas laulupeotraditsiooni hoidmise ja arendamise eest ning valgustab oma õpetajalt Tuudur Vettikult omandatut edasi andes huvilisi kooridirigeerimise võlust ja valust. Maestro üks tuntumaid õpilasi Hirvo Surva on kinnitanud: "Ma ei tea paremat eesti koorimuusika, Saare, Kreegi ja Ernesaksa interpreteerijat kui Üleoja."
Ning armsad eesti laulusõbrad võivad taas kogeda: ikka kui vingeid koori(rahva)juhte oli meil suure Ernesaksa varjus olemas! Ja nii võib loota, et Ants Üleojalt dirigeerimisõpetust ja suure peo tegemise oskust omandanute plejaad jätkub plusslõpmatusse.



Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)