13. juuni 2018
23 (1104)
Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus Kesknädal jätab endale õiguse kommentaare tsenseerida 
Kes on tegelikult saurused?ANTS METSLA, 18. november 2009„Pärnakast poliitanalüütikul", olgu selle nimetuse taga siis valge poliitik, ajakirjandusmutter või Keskerakonna krooniline vihkaja, on selles osas õigus: sensuaalse inimesena läksin pärast KE Suurt Oktoobrivõitu tõepoolest silda, nagu ta ütleb, ja hakkasin hüüdma oktoobrilauseid, mis talle samastusid hüüdlausetega „ühest teisest ajastust". [Vt. Kn 28.10 „18.oktoober 2009 - taasiseseisvuspäev nr 2"; Kn 4.11 „Arvamus arvamuse kohta"] Vahe on siiski olemas: kui toonased hüüdjad tegid oma tööd, siis mulle oli/on see hobi. Ja alla kirjutan, erinevalt pärnumehest, oma tükile nüüdki, kuid mõnda volangi siludes. Edasine pärnumehe arvamuskäik tüüris tüütuseni tuntud klišeesse: KE-konda kuuluvad või seda fännavad inimesed on ajuvabad sektandid või marionetid, Savisaar on nende ja kogu Eesti hirmuvalitseja, Kesknädal on hulk soditud, äraraisatud paberit, kuhu „olematust kriitikameelest" johtuvalt pannakse „riburada" kõik, mida „neutraalne" või valgeparteiline inimene eal sulest välja ei lase. Ja oleks neid „neutraalseid" vaid rohkem! Eks ju. Kuna analüüs oli tehtud väga viisakas ja vaimukas vormis, siis ei oska pahandadagi. Vägisi targaks ei saa. Seda enam, et juba peaaegu ärateelisena olen aru saanud inimlike määratluste mõttetusest. Lolli-targa ja musta-valge dialektikas on mulle täiesti suva, millisena end tunnen või mind tuntakse. Mure on hoopis ligimese pärast, praeguse poliitilise koorekihi ja Kesknädalat vihkava avaliku ajakirjanduse pärast. Kas ei viljele just nemad seda „ühe teise ajastu" stiili? Kui toona oli retoorika ühene ja selge, siis nüüd on see iiveldamapanevalt valelik, libe ja vastik. Just praegu, neid ridu kirjutades, kuulen Rahvusringhäälingu Vikerraadiost, kuidas „rahvateenrid" löövad maha Tallinna linnavalitsejate päid. Ja viimased on kaitsetud, täiesti kaitsetud... Eesti on nagu keskaegne Euroopa -- toimuvad nõiaprotsessid ja avalikud hukkamised. Meie ühiskondliku „tarkuse" valdjad - selle tarkuse on nad koukinud aga ajaloo prügikastist - hoiavad kiivalt ja vääramatult kurssi. Ei mitte kommunismile, vaid Eesti hävingule. Stiilide sarnasus missugune! Võin oma kurva kirjatsura-saatuse põhjal tunnistada, et minusuguse puhul piirdub ajakirjandusvabadus lobisemise või kaklemisega muldrikul, tänavanurgal, turuplatsil, ka Kesknädala teadagi missugustel veergudel. Olen sellega rahul ega tahagi ajakirjanduslikule marjamaale. Sapienti sat ehk arusaajale peaks piisama. Siiski muretsen pärnumehe pärast. Et ta ka edaspidi Kesknädalat loeks (minu tükid saab ju vahele jätta). Et ta praegu usutavasti „neutraalsest" inimesest ei muutuks sauruseks ühest teisest ajast. Head soovides vändramees ANTS METSLA Viimati muudetud: 18.11.2009
| 
Tagasi uudiste nimekirja |
