TAAVI AAS: Eesti rahvas sai oma panga!

Tegu on esimese ühistulisel alusel toimiva panga asutamisega pärast taasiseseisvumist. Eesti Ühistupanga asutasid 119 eraisikut ja 34 juriidilist isikut. Nende hulgas olid lisaks Tallinna linnale sellised tuntud ettevõtted nagu Mainor, E-Piim Tootmine, Silikaat Grupp, Saidafarm, Fund Ehitus, Endover KVB ja Seven Oil. Samuti olid asutajaliikmeteks Põlvamaa, Kambja, Maaelu Edendamise ja Kehtna Hoiu-Laenuühistud, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Varahaldus ning mitu väikeettevõtet, nagu näiteks Perearstikeskus Remedium.

Kesknädal uuris, mida arvab Ühistupangast ja selle loomisest kaks nädalat pärast asutamist Tallinna abilinnapea TAAVI AAS.

 Kuidas tunne on, kas kivi langes südamelt, et sedavõrd suur ettevõtmine sai 18. juunil  teoks?

 Kivi ei ole kusagile langenud, sest järgmine etapp – panga käivitamine – tuleb ellu viia. Mul on hea meel, et vastvalitud panganõukogu on juba kaks korda koos käinud ning edasist tegevust hoolikalt arutanud. Hetkel julgen öelda, et ei näe küll ühtki põhjust, miks panga käivitamine ei peaks õnnestuma.

 Toon näite ajaloost. Teise Maailmasõja tõttu Kanadasse emigreerunud eestlased rajasid endale seal peatselt ühistupanga. Tänaseks on see ühistupank juba üle 60 aasta edukalt toiminud, sel on umbes 5000 liiget ja ligi 100 miljoni Kanada dollari (64,3 miljoni euro) eest hoiuseid. See näitab, et eestlastele on ühistupank väga omane.

Veidi üle aasta tagasi otsustas Tallinna Linnavolikogu luua Ühistupanga Asutamise Sihtasutuse. Nüüd oleme jõudnud panga enda asutamiseni. Kas emotsioonid on võrreldes aasta taguse ajaga muutunud?

 Kindlasti on emotsioonid muutunud! Sellesse ideesse suhtuti alguses kui veidrasse mõttesse, mis pigem ei õnnestu kui õnnestub. Praeguseks on kõhklejad ja kahtlejad saanud selge vastuse, et see, mida Tallinna linn ette võtab, tehakse ka ära.

Panga asutajaliikmeteks on palju tuntud ja tugevaid ettevõtteid. Kuidas sujusid nendega peetud läbirääkimised, kas ideega tuldi meelsasti kaasa või oli vajalik põhjalik veenmistöö?

 Neid inimesi, kes omasid varasemalt teadmisi ühistulisest tegevusest ja selle võimalustest, ei pidanud ühistupanga loomise vajalikkuses veenma. Aga oli ka neid, kelle jaoks ühistu kui ettevõtlusvorm vajas selgitamist. Eelkõige just seetõttu, et kunagine edukas ühistuline kogemus on paljus kaduma läinud nõukogude ajal ning 1990ndate–2000ndate alguse röövkapitalismi tõttu.

  Loomulikult jäid mõned ettevõtted panga asutamisest kõrvale, sest pelgavad selle poliitilisust. See on asjatu kartus, sest ühistu on avatud organisatsioon. Ühistu on avatud kõikidele sõltumata rahvusest, usust või erakondlikust kuuluvusest. 

Ühistupanga idee sai pärast avalikustamist meedias valdavalt suurt kriitikat. Asutamiskoosolek ning selle järgne meediakajastus oli aga vägagi neutraalne, isegi pigem positiivne. Mis võis selle meelemuutuse põhjustajaks olla?

 Siin on ilmselt mitme teguri koosmõju. Esiteks loomulikult see, et alguses võeti seda algatust kui kitsalt piiritletud Tallinna linna panka. Nüüdseks on aru saadud, et tegemist on üle-eestilise rahva pangaga.

 Teiseks, oleme suutnud juhtkonda kaasata professionaalsed tegijad, kelle pädevus finantsvaldkonnas ei ärata kahtlusi.  

Kuidas kirjeldaksid Ühistupanga senist juhtimist? Kas kõik ootused on end õigustanud?

 Senine sihtasutuse ja tulevase panga juhtide tegevus on olnud positiivne ja tulemuslik, oleme jõudnud eesmärgini, mille seadsime aasta tagasi – pank on asutatud. Järgmine eesmärk on saada tegevusluba Finantsinspektsioonilt, et panga igapäevane tegevus käivitada. Kui seadus näeb ette, et asutajaid peab olema vähemalt 50, siis meil oli neid 153. Minu meelest näitab see, et tööd on hästi tehtud.

Eesti Ühistupank sai endale ka väärika nõukogu, mida juhib tuntud finatsguru Mae Hansen. Kas nõukogu sai endale hea juhi?

 Mae Hansen suudab meile kindlasti tuua muu maailma tipptasemel finantskogemust. Ta vaatab Eestisse pilguga väljastpoolt ning saab väga hästi aru meie majanduse ja panganduse nõrkadest kohtadest. Ta mõistab, et see, kui Eesti ei juhi ise oma pangasüsteemi ja järelikult ka korraldused tulevad kaugetest peakontoritest, on meie kõige suurem puudus. Mae Hanseni jaoks ei pea tõestama, mis on ühistuline tegevus, ta teab seda ise väga hästi. 

Rääkides veel Ühistupanga nõukogust, siis nõukogu liige, tuntud ettevõtja Jüri Mõis on avalikkuses panga ideesse väga skeptiliselt suhtunud, kuid ometi on ta valmis nõukogu töös osalema. Kuidas seda kommenteerida?

 Ma arvan, et alati on hea, kui olemas on skeptik, või kui soovite, siis niiöelda siseopositsioon, kes vaatab kogu tegevust kriitilise pilguga. Jüri Mõis on kogenud mees, ja lubas seista selle eest, et keegi mingeid rumalusi ei teeks. Mis saaks kellelgi selle vastu olla?

Tallinna linna panus Ühistupanga asutamisel on viis miljonit eurot. See on päris suur summa, kas risk õigustab end?

 See ei ole mingil juhul risk! See viis miljonit on eesti rahvusliku panga vundament. Kui Reformierakond on valmis Lääne-Euroopa suurpankade toetuseks laskma tuulde miljardi, püüdes päästa väljapäästmatut olukorda Kreekas, siis meie eesmärk on toetada Eesti majandust siin ja praegu. Mõelgem sellele – kui me paneks selle miljardi oma majandusse, ja kas või osa sellest rahvusliku panganduse tekkeks. Milline võiks täna olla Eesti majanduse olukord?

 Tallinna Linnavolikogu opositsioon on kritiseerinud Ühistupanga loomist kui hämarat teguviisi, 5 miljoni euro „kõrvale panemist”, korruptsiooni õhutamist jne. Millised reeglid Ühistupangale kehtivad – kas oma raha panka usaldavad inimesed võivad end tunda turvaliselt ja olla kindlad, et keegi ei saa sealt salaja seda välja võtta?

 Selleks et pank saaks oma igapäevast tegevust alustada, peab saama Finantsinspektsiooni loa. Finantsinspektsioon jälgib seega väga täpselt, et Ühistupangas oleksid kõik nõuded täidetud. Kuna on tegemist ühistupangaga, siis jälgivad tegevust ka panga liikmed ise ehk toimub avatud kahepoolne kontroll. Jutt hämarast teguviisist või raha kõrvale toimetamisest näitab seda, et volikogu opositsioon püüab panka näidata poliitilisena, sest see on nende jaoks ainus võimalus Ühistupanka rünnata. Finantsmaailmas kehtivad nii karmid ja selged reeglid, et pangaga liituvad inimesed võivad end täiesti rahulikult tunda.

Mida Tallinn seoses ühistupangaga kõige suurem loodab?

 Loomulikult inimeste ja majanduse heaolu! Sest mida paremini läheb meie majandusel, seda paremini läheb ka inimestel. Kui suudame jätta panganduses teenitava tulu Eesti majandusse, teha otsuseid kohapeal ja seega veelgi rohkem inimesi toetada, siis see on võti, millega riik areneb. Need viis miljonit eurot, mille Tallinna Linnavolikogu otsustas ühistupangale eraldada, on pealinna investeering Eesti Vabariigi edukasse tulevikku.

Räägime veelkord üle, millised tegevused on vastloodud Ühistupangal järgnevalt kavas?

 Järgmiseks sammuks on dokumentide esitamine Finantsinspektsioonile. Juriidiline dokumentatsioon on põhiosas valmis, töö käib veel strateegia ja äriplaaniga. Oluliseks tegevuseks on ka liikmeskonna suurendamine. Orienteeruvalt aasta möödudes võime oodata tegevusloa saamist – rangete reeglite ja kontrolli tõttu võtabki see protsess nii kaua aega.

Kas asutajaliikmeks astumise aeg on nüüd möödas ning pangas osalemiseks tuleb oodata selle tegutsema hakkamist?

 Asutajaliikmeks saamine lõppes küll asutamiskoosoleku toimumisega 18. juunil, aga panga liikmeks on jätkuvalt oodatud kõik. Lähinädalate jooksul on juriidilised toimingud tehtud ning infot liikmeks astumise kohta saab kindlasti nii ajakirjanduse vahendusel kui ka Ühistupanga veebilehelt.

Millal on võimalik tavainimesel oma rahaga hakata Ühistupangas tehinguid tegema, ja milliseid võimalusi pakutakse?

 Igapäevane pangategevus saab pihta hakata siis, kui selleks on Finantsinspektsioonilt luba saadud, orienteeruvalt aasta pärast. Ettevõtluse finantseerimisel keskendutakse ennekõike väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele. Eraklientidele pakutakse teiste pankade teenustega nii sarnaseid teenuseid kui võimalik.

Ja lõpetuseks, kas Tallinna abilinnapea Taavi Aas paneb oma raha Ühistupanka?

 Jah, loomulikult! Ma olen sellega juba algust teinud, olen Ühistupanga asutajaliige.

Küsis

Taavi Pukk

Jaga |