![]() Kodule raha ei jätkuHEIMAR LENK, 29. oktoober 2003Elamuehituse tarvis pole eelarves kroonigi 2004. aasta riigieelarves unustati nii sundüürnike kui noore pere kui õnnetuse läbi kodu kaotanute mure. Riiklik elamuprogramm, mille Keskerakonna ja Reformierakonna valitsus käivitas, uue valitsusliidu eelistuste hulka ei kuulu. Kuigi Res Publica, Reformierakonna ja Rahvaliidu võimuliit ei väsi kordamast oma poliitilise joone inimlikkust ja perelähedust, pole konkreetsetes tegudes nende sõnade sisu märgata. Linnakorterite ehitamine on jäetud vaid kohaliku võimu rahastada, vaatamata sellele, et üleriigiline elamuehitusprogramm on paberil olemas ja riigil lasub ka kohustus selle tarvis raha eraldada. Inimsõbralikkus vaid kõnepuldist hüütuna Nende suhtes, kes aastaid oma kodukoldest unistanud, te riigieelarve kollasest raamatust inimsõbralikkust ei leia. Munitsipaalkorterite rahastamise kohta pole ühtegi rida. Kuid Riigikogu kõnepuldist minu sellekohasele küsimusele vastates kordasid nii peaminister Juhan Parts kui majandusminister Meelis Atonen kui ühest suust, et linnamajade ehitamine on igati tähtis tegemine. Rahandusminister Taavi Veskimägi oli siiram ja vastas mulle otse, et raha linnakorterite tarvis tal kavas anda pole. Nii olemegi jälle selle lõhkise küna juures, mille Mart Laari juhitud kolmikliit meile jättis, et rahvale oleks kortereid tarvis küll, kuid riik raha selle peale kulutama ei hakka. Seega noored pered või sundüürnikud, kes rahapuudusel omale turuhinnaga elamist soetada ei suuda, istugu kuuse all edasi. Munitsipaalpind populaarne kogu maailmas Euroopa pealinnades kõigub riigi rahaga ehitatava munitsipaalpinna osatähtsus korteriturul viieteistkümne ja kolmekümne viie protsendi vahel. Londonis on linna käes 17% elamispinnast, kuid Pariisis koguni 40%. Eesti linnades pole munitsipaalpinna osatähtsus märkimist väärt. Kogu korteriturg on erakätes ja hinnad vastavalt kõrged. Vaid Tallinn on viimase paari aasta jooksul suutnud kinnisvarahaide ringkaitsest läbi murda ja linnamaju ehitama hakanud. Kuid nüüd, kus inimkeskne valitsusliit riigi raha elamuprogrammi tagant ära lõikas, võib tõrkeid tulla ka pealinna uute korterite valmimisel. Ja seda ajal, kui Tallinna korterisabas seisab üle 4000 perekonna. Nii jääbki vaid küsida, et kus see uue poliitika inimsõbralikkus siis on, kui eelarves ei jätku raha elamuehitusele, tarbijakaitsele, puuetega inimestele ja toimetulekutoetustele. Pensionäride elatusraha tõstmisest pole mõtet enam kirjutama hakatagi. Viimati muudetud: 29.10.2003
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |