Kas Eestit ohustab töö- või tööjõupuudus?

JAAK AAB,      04. mai 2005


Pealkirjas esitatud küsimusele lühidalt vastates mõlemad. Esimeste euroliidus oldud kuude põhjal võib järeldada, et massilist emigratsiooni Eestist pole liitumisele järgnenud. Seetõttu puuduvad ka emigratsiooni laiaulatuslikud mõjud Eesti tööturul.

ELi tööhõivestrateegia on liikmesriikidele seadnud kolm üldeesmärki:
1) täistööhõive saavutamine,
2) töö kvaliteedi ja produktiivsuse parandamine,
3) sotsiaalse kokkukuuluvuse ja kaasatuse tugevdamine.

Eestis on vastava poliitika väljatöötamisel lähtutud Euroopa Liidu suundadest, mida üldplaanis tulebki teha. Samas ei keela keegi tegelda oma tegevussuundade ja probleemidele lahenduste otsimisega, lähtudes Eesti erisustest.
Eestis on ikkagi kõige suurem probleem suhteliselt väikesed palgad, mis ei võimalda inimväärselt elada, omada normaalset eluaset ja lihtsalt korralikult toime tulla. Eriti raskes olukorras on lastega pered, kellest suur osa on lausa süvavaesuses.
Lahenduseks oleks riigi tulevikku suunatud poliitika, mis toetaks kvaliteetsemate ja kõrgemapalgaliste töökohtade loomist, kindlustades samas perede toimetuleku erinevate sotsiaalmeetmetega. Eesmärk peab olema üks – kõik Eesti pered peavad hästi toime tulema ema ja isa töökohal teenitud palgaga ja mitte nii palju sõltuma riigi toetustest. Toetused peaksid siiski rohkem arvestama riskirühmi.

Eesti võrreldes Euroopa Liiduga

Naiste tööhõive määr oli 2003. aastal 59%, mis on kõrgem kui teistes uutes Euroopa Liiduga liitunud riikides. Eesti naiste tööhõive määr ületab ka Euroopa Liidu 2005. aastaks seatud eesmärgi. Pigem on see näitaja nõukogude korra pärand, mitte aga taasiseseisvunud Eesti poliitika tulemus.
Samuti on Euroopa Liidu eesmärgist kõrgem Eesti vanemaealiste (55–64aastaste) tööhõive määr. 2003. aastal oli Eurostati andmetel Eestis hõivatud 52,3% vanemaealistest. Vanemaealiste tööhõive oli võrreldes Eestiga kõrgem vaid Rootsis, Taanis ja Suurbritannias. Eesti üldine tööhõive määr jäi 2003. aastal aga allapoole ELi keskmist, küündides 62,9 protsendini. See tähendab, et ELi 2005. aasta eesmärgi saavutamiseks peaks Eestis tõusma tööhõive vähemalt 4,1 protsendipunkti võrra.
ELi 2010. aasta eesmärgi saavutamine nõuab aga ligikaudu seitsme protsendipunkti suurust tõusu, mis tähendaks töötajate arvu suurenemist ligikaudu 70 tuhande inimese võrra. Arvestades tööhõive hetkeseisu ja demograafilist olukorda, on see ülimalt raske ülesanne.
Rahvastiku vananemine on sarnaselt teiste arenenud riikidega ka Eestis tõsine probleem, mistõttu tuleb enam tähelepanu pöörata tööelu pikendamisele ja muuta tööturul osalemine võimalikult atraktiivseks. Tööhõive jätkuvaks kasvuks on kavas edendada inimkapitali arengut, langetada tööjõukulusid läbi maksumäärade vähendamise, pakkuda ettevõtlusele soodsamat keskkonda ja aktiviseerida senisest enam töötuid ja mitteaktiivseid.
Ühiskond peab olema sidus ja solidaarne. Kõik tema liikmed peavad olema terved ja tundma end täisväärtuslikena. Aktiivse tööturupoliitika abil tuleb vähendada põlvest põlve edasikanduvat vaesust. Samuti on oluline tagada inimväärne sissetulek neile, kes ise ei saa endale elatist teenida. Oluline on edendada sotsiaalset kaasatust.

Peamised väljakutsed vaesuse vähendamisel

Sotsiaalse kaasatuse võtmevaldkonnad hõlmavad tööhõive suurendamist, hariduse, arstiabi ja eluaseme kättesaadavuse parandamist ning infotehnoloogia võimaluste ärakasutamist sotsiaalse kaasatuse suurendamiseks. Riskirühmadest on tähelepanu all eelkõige pikaajaliselt töötud ja tööturult tõrjutud, koolist välja langenud, erivajadustega lapsed, puuetega inimesed, eluasemeprobleemidega inimesed ja vägivalla ohvrid.

Peamised väljakutsed Eestile vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ennetamisel ning vähendamisel on:
* suurendada tööga hõivatust, toetades eelkõige pikaajaliste töötute ja teiste riskirühmade tööle saamist ja tööl püsimist;
* tagada sotsiaalkindlustuse kaudu piisav sissetulek inimestele, kes ei suuda ise endale vanuse, täieliku töövõimetuse või töökaotuse tõttu elatist teenida;
* kindlustada lastega peredele piisav rahaline toetus ja muu abi, et ennetada ja leevendada laste vaesust;
* parandada hariduse kvaliteeti, kättesaadavust ja vastavust tööturu nõudmistele;
* tõhustada vägivalla ja kuriteoohvrite abistamist, ennetamaks nende tõrjutust;
* elamistingimuste parandamine ja eluaseme kättesaadavaks muutmine riskirühmadele;
* kodutuse ennetamiseks laiendada aktiivseid tööhõive- ja hoolekandemeetmeid ning tegelda alkoholismi ja narkomaania ennetamise ja raviga;
* saavutada haridus-, tööhõive-, sotsiaalse kaitse, tervishoiu-, eluaseme- ja teiste poliitikate parem seostatus nii riigi kui kohaliku elu tasandil, tagamaks abivajajatele igakülgne ja nende vajadustele vastav abi.

Kui üldine töötuse osakaal on viimasel ajal jõudsalt vähenenud, siis kahjuks püsivad kõrgel noorte ja pikaajalise töötuse määrad. Neid on võimalik vähendada vaid aktiivse tööhõivepoliitikaga.

Meie inimeste töötamine välismaal

Euroopa Liidu kodanikud saavad teise liikmesriiki tööle asuda sama riigi kodanikega võrdsetel alustel. Samas on tänase seisuga vaid kolm riiki lubanud uute liikmesriikide, sealhulgas ka Eesti kodanikud vabalt oma tööturule. Need riigid on Rootsi, Suurbritannia ja Iirimaa. Teistes riikides on vähemalt kaheaastane üleminekuperiood, mis vaadatakse üle 2006. aasta mais ning mida vajadusel pikendatakse kolme ning seejärel põhjendatud vajadusel veel kahe aasta võrra.
Suurbritanniasse ja Iirimaale minnakse tööle, sest seal puudub üleminekuperiood ja riigikeeleks on inglise keel. Mullu maist septembrini läks Suurbritanniasse tööle ja registreerus seal 1340 eestlast. See on 2% kõigist sellel ajal sinna tööle läinud uute liikmesriikide kodanikest ja ligikaudu 0,1% Eesti rahvastikust. Iirimaal töötas novembri seisuga 1475 Eestist pärit isikut, mis on umbes 3% kõikidest seal töötavatest uute liikmesriikide kodanikest ja veidi üle 0,1% Eesti rahvastikust. Kokku on seega esimese poole aasta jooksul nendesse riikidesse tööle siirdunud ligikaudu 0,2% Eesti rahvastikust.
Esimeste kuude põhjal võib järeldada, et massilist emigratsiooni Eestist pole Euroopa Liiduga liitumisele järgnenud. Eesti sotsiaalministeeriumi ja Soome tööturuministeeriumi tööjõu liikumise töögrupp järgib töölubade statistika muutumist ja hindab selle põhjal kahe riigi vahelist tööjõu liikumist.
Detsembris toimunud töögrupi kohtumisel Helsingis selgus, et pärast eelmise aasta 1. maid vähenes järsult eestlaste (samuti teiste uute liikmesriikide) taotletavate töölubade arv ning see jäi kõikidel kuudel märkimisväärselt väiksemaks kui eelmise kahe aasta samal kuul.
Et eestlastest töölesiirdujate arv tõenäoliselt pigem suurenes, siis vihjab selline järsk vähenemine sellele, et enamik tööle siirdujatest kasutab Euroopa Liidu piires kehtivaid teenuste vaba liikumise võimalusi ning töötajad lähetatakse Soome tööle ja Eesti firmad teevad Soome firmadele allhankeid.

Eelistame Eestis töötamist

Sageli kasutatakse võimalust lähetada renditöötaja teise riiki. Renditöö teenus on hakanud jõudsasti arenema, sest see on nii töötajale kui tööandjale tunduvalt vähem bürokraatlik kui töölubade taotlemine. Siin tuleb silmas pidada, et töötajale on see seotud oluliselt suuremate riskidega. Osa inimesi töötab välismaal kindlasti ka turisti sildi all ehk nn mustalt, kuigi hinnanguliselt on sellised töösuhted viimasel ajal vähenenud.
Samas ei ole ühelgi riiklikul institutsioonil Eestis usaldusväärset statistikat eestlaste töötamise kohta välismaal. Antud andmed aga on olulised, et hinnata selle protsessi mõjusid ja planeerida Eesti tööturupoliitikat. Sotsiaalministeeriumis tegeldakse küsimusega ja otsitakse sellele probleemile ka lahendusi.
Küll on teatud spetsialistigruppide (arstid, õed, ehitajad) kasvav välismaale tööle siirdumine toonud kaasa surve nende palgatõusuks ja kvalifitseeritud tööjõu sissetoomise alaseks aruteluks. Enamik inimesi eelistab tööle minna ajutiselt ning soovib tulevikus siiski Eestisse jääda, oma elukoha Eestisse jätta või siia naasta. Kõige lihtsam on meil seda soodustada Eestis töötamist ja Eesti töötajat väärtustades. Vähegi inimväärse palga ja töötingimuste puhul töötab eestlane siiski kõige meelsamini kodumaal. Selle väärtustamine nõuab aga Eestilt erinevate valdkondade sidusaid poliitikaid ja tegevusi.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (7)