PEALINN: Meedia Keskpunkti harjumatu vaatepunkt häirib mugavustsoonis tukkujaid

„Niisiis, Eesti Päevaleht on leidnud rahvavaenlased – Tallinna Televisioon ja "Meedia keskpunkt", keda ei tohi lasta ligi "pühale maale", nimega Ämari lennuväli. Paranoias võib minna muidugi väga kaugele, kuid piinlik on samast lehenumbrist lugeda seda, et raadiojaam „Ehho Moskvõ“ tahetakse Venemaal kinni panna. Seesama meie "vaba ajakirjanduse" lipulaev liigitab sama hoolimatult ja vastikult ka Tallinna Televisiooni samasse kategooriasse. Miks norite Venemaa kallal, kui ajakirjandusvabaduse olukord Eestis on juba ammu sama sant kui idanaabri juures!“

 Eeltoodu on katkend lugeja kommentaarist eelmise nädala neljapäeval ilmunud Eesti Päevalehe juhtkirja kohta. Ajaleht kritiseeris peaminister Taavi Rõivase valimisklippi Ämari lennuväljal. Eriti tauniti valitsusjuhi kergemeelset avaldust, et lennuväli olevat kõigile avatud. „Mis edasi?“ küsib juhtkirja autor. „Laseme selge kallakuga Tallinna Televisiooni ka Ämarisse kasvõi „Meedia keskpunkti“ salvestama?“ Nii ju ei tohi, annab ajaleht selgelt mõista. Just see mõttekäik andiski kommentaari kirjutajale põhjust häirekella lüüa ja meid küsima, et mis siis ikka Eesti ajakirjanduses toimub?

Teistsugune arvamus ehmatab

Kui natukegi peavoolust kõrvale kaldud, võidakse sind kohe kõikide vastaseks ristida. Viimane näide pärineb riigikogu saalist, kui peaminister võttis LNG-terminaali kaitseks kasutusele riigi julgeoleku trumbi. „Tema jutt ei ole päris see jutt, mis on Eesti julgeoleku huvi,“ ründas Rõivas riigikogus Marko Mihkelsoni märkust, et Eesti energeetika eksperdid on Soomes sõlmitud kokkulepet kritiseerinud. Mihkelson väljendas asjatundjate seisukohta, mis peaministrile ei sobi.

Ka meie oma saates „Meedia keskpunkt“ pakume tegijate Urmi Reinde, Mart Ummelase ja allakirjutanu poolt välja teistsuguseid arvamusi, mis ei pruugi samastuda peavoolu omaga. Olen tähele pannud, et see ehmatab. Meie avalikkus pole enam harjunud arvamuste paljususega. Juba peaminister Andrus Ansipi ajast tohib nii riigikogu saalis kui ka meedias kõlada vaid üks ja õige arvamus. Isegi ACTA kohta pidi Ansipi pealekäimisel kõlama jääma tema ainuõige seisukoht. Kuid rahvas tuli nii Tallinnas kui ka teistes pealinnades tänavale ja actalased saavutasid võidu. Võltsimisvastane kaubandusleping, mis ähvardas interneti vaba tulevikku, jäigi vastu võtmata.

Mulle tundub vahel, et meie avalikkus on väsinud vaidlemast ja oma õiguste eest seismast. Pole mõtet. Teerull sõidab nagunii kõigest üle. Nii nagu juhtus kooselu- ja töövõime seadustega. Rahulike vahenditega rohkem protesteerida, kui nende kahe vastu, pole lihtsalt võimalik. Kuid tulemus on ikka ümmargune null. Seepärast neelavad meie saate vaatajad ahnelt iga lauset, milles valitsuse tegevusele hindeid anname. „Miks te nii lühikesed olete, võtke eetriaega juurde,“ on tüüpilise vastukaja sisu, mis meieni jõuab. „Pehmelt panete, põrutage kõvemini,“ on teine grupp vaatajaid, kes meile sõnumeid saadab.

Kolmandad on valvsad

Toon viimase näite. Nii, nagu minu nooruses nõukogude ajal, saadeti ka see kiri algul mulle ja siis koopiad riigikogu esimehele Eiki Nestorile, aseesimehele Jüri Ratasele ja Keskerakonna fraktsiooni esimehele Kadri Simsonile. Et lugegu nad, vaadaku ja karistagu.

 Toon osa kirjast siinkohal ära: „Vaatasin 19.11. Tallinna Televisiooni saadet "Meedia Keskpunkt" ning olen väga pettunud Keskerakonna poliitikute sõna seadmises. Ma olen nõus teiega, et Reformi- ja Sotsiaalide tegemisi peab kritiseerima, kuid sõnakasutus ja meelsus selles saates viib iga Eesti Vabariigi kodaniku endast välja! Selles saates ülistatakse Venemaa poliitikat, tambitakse mutta Ukraina poliitikud jne. Kui võimalik, palun proovige see saade järele vaadata ja andke oma hinnang. Pean veel lisama, et ma ei ole oravate valija ning olen väga vastaline olnud rehvide erakonnale juba 8 aastat!!!“ Järgneb autori allkiri, lugupidamisega H. Kukk.

Mulle tundub, et sildistamisega oleme liiale läinud. Vabas ühiskonnas ei tohiks olla probleem, kui telesaates öeldakse välja, et valitsus ei teeni rahvast, vaid oma erakonna huve! Meil ei tohiks olla probleem, kui ühed toetavad eralduda soovivaid kataloonlasi ja teised Hispaania valitsust, kui ühed tunnevad kaasa separatistidele ja teised Ukraina keskvõimule.

Hiljutises (18.11) saates „Vabariigi kodanikud“, kus arutati ETV venekeelse kanali ja eestikeelse „Sputniku“ avamist, joonistus selgelt välja, et isegi kogenud ajakirjanduseksperdid pole otsesaates valmis eriarvamustega võistlema. Andrei Hvostov sisuliselt seljatas nii saatejuhi kui ka eksperdid. Viimaste seisukohale, et vaevalt leiab Venemaa oma „Sputniku“ tegemiseks eestikeelseid saatejuhte, esitas Hvostov vaid ühe lakoonilise küsimuse: kust leiti 1940. aastal tegijad Eesti punasesse valitsusse? Sellega see diskussioon ka lõppes. Ja nii suleti tulemust saavutamata veel mitu lehekülge. Kokkuvõttes rahustas seltskond end mõttega, et vaevalt saab „Sputnik“ populaarsemaks kui Tallinna Televisioon, mida ekspertide sõnul keegi ei vaata.

Vaataja arvab teisiti

Heitsin pilgu ERR kodulehekuljele ja leidsin sealt hoopis vastupidise arvamuse. 24 kommentaatorist on viis Tallinna TV-ga rahul ja vaatavad seda.

 VAINO: Kust võtab hr Rebane seda, et TTV meil ei vaadata – vend vaatab, mina vaatan, õde vaatab... Nii et täpselt vastupidine arvamus –kõik vaatavad. MEELIS: Meie vaatame samuti rohkem Tallinna TV saateid, sest ERR-i saated on kuidagi liiga võõrapärased ja ebahuvitavad. Raul Rebane kasutab ilmselt seda statistikat, mis ei vasta tegelikkusele. Täitsa nõus eelkommenteerija Vaino arvamusega. MART SONN: Vaatan nädalas paaril korral Tallinna TVd. Vähem poliitiliselt kallutatud kui ETV. JOTT: Ponnistage aga, ETVlased, aga ärge unustage, et Tallinna TVd vaadatakse selle pärast iga päevaga rohkem, et sealt näeb eesti kultuuri päevasündmusi rohkem kui riigitelevisioonis. KEHV SAADE: Rebane, täitsa nagu kuskilt maa alt tulnu, viha täis Tallinna TV peale. Aga seal on saated palju paremad kui ETVl, palju objektiivset infot, mida nn. sõltumatu ETV iial ei ütle-näita.

 Nii me siis arvame igaüks omamoodi. Kes õigesti, kes valesti. Oleneb hindajast. Seepärast annabki „Meedia keskpunkt“ arvamuse vabaks. Et Eesti poliitikamaastikku pisutki põnevamaks muuta. Et tekiks natukenegi seda arvamuste paljusust, mida maailmas kõrgelt hinnatakse, kuid mis meil vägisi unustuse hõlma kipub vajuma. Kui nii edasi läheb, hakatakse varsti valearvamuse eest karistusi määrama.

 HEIMAR LENK, saatejuht

Kirjutis ilmus 1. detsembri 2014 Pealinnas

Jaga |