Austagem ausaid valimisi

Me kõik teame paberhääletust. Valija esitab valimiskomisjoni liikmele enda isikut tõendava dokumendi. Kontrollitakse, kas valija on selle dokumendi omanik, ning siis ta saab hääletussedeli. Kõik on korras ja seaduspärane.

Kuidas aga on e-valimistel? Meil puudub e-hääletusel täielik kontroll selle üle, kas isikut tõendava dokumendi kasutaja on selle tegelik omanik. Et e-valimised kulgeksid sama ausalt kui paberhääletus, peaks arvutil, millega hääletust teostatakse, olema minikaamera, mis teeb hääletajast foto, mida arvuti võrdleb dokumendil olevaga. Kui fotod ühtivad, süttib roheline tuli, ja hääletamine võib toimuda. Kui hääletaja kasutab hoopiski kellegi teise dokumenti, siis arvutil süttib punane tuli, ning hääletamist ei toimu.

Mõni aeg tagasi olin valimiste aegu tunnistajaks järgmisele kõnelusele. Üks härra küsis teiselt: „Kas e-valimistel oled käinud?” Talle vastati: „Pole mina käinud e-valimistel ega ka tavalistel. Minule see värk üldse ei meeldi! Pealegi, mis see minu hääl seda elu siin riigis muudab!?” – „Vaata, mina tahan e-hääletust teha. Kas sa laenad mulle oma passi?” – „Muidugi võid saada. Ainult et mul pole seda kaasas. Jalutame nüüd koos minu koju, ma annan siis sulle oma passi.” Tundub anekdoodina, aga selline on elutegelikkus.

Meie riigis on kaks valimissüsteemi – tavavalimine ja e-valimine –, mis erinevad teineteisest nagu öö ja päev. Erinevus on selles, et tavavalimistel kontrollitakse, kas isikut tõendava dokumendi esitaja on selle tegelik omanik, aga e-valimistel seda ei tehta.

Ja nii kummaline kui see pole, nimetatakse meie riigis e-valimisi demokraatliku riigi demokraatlikeks valimisteks!

Peale viimaseid Riigikogu valimisi kirjutas üks tuntud õigusteadlane Kesknädalas, et toimunud valimised tuleks lausa tühistada, kuna need olevat põhiseadusevastased. Sest põhiseaduses on kirjas, et Riigikogu valimised toimuvad iga nelja aasta tagant märtsikuu esimesel pühapäeval. Meil aga alustatakse valimistega juba kusagil poole veebruari pealt, nimetades neid eelvalimisteks, millele järgnevad veel e-valimised. Kumbagi valimisviisi pole põhiseaduses märgitud.

Keskerakond on kogu aeg olnud e-valimiste vastane. Nüüd aga, valitsuse juhterakonnaks saades, muudetakse meelt ja ühinetakse sotsiaaldemokraatliku erakonna nõudmisega e-valimisi jätkata. Kas tõesti Keskerakond, kelle toetaja olen kogu aeg olnud, liitub aususest mitte hoolijatega? Jüri Ratas teatas, et e-valimisi püütakse muuta, tuues need tavavalimistega ühele ajale. See aga ei muuda midagi. [Valitsusliidu aluspõhimõtetest siiski loeme: „Võrdsustame e-hääletamise ja elukohajärgses jaoskonnas eelhääletamise perioodi. Tagame e-hääletamise turvalisuse ja läbipaistvuse.“ – Toim.]

Kui Keskerakond ikkagi soovib jätkata e-valimisi, tuleb välja töötada mehhanism, mis selgitab välja, kas e-hääletaja on valija isikut tõendava dokumendi tegelik omanik. Ilma seda tõestamata on e-valimised vaid suur pettus.

EINO HINDRICHSON, Järvakandi, Rapla maakond

Jaga |