Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Valimised on läbi, elagu valimised!

AADU RAST,      13. november 2002


Õnneks ei saa meie Tallinn kunagi valmis


Tallinnas vahetuvad linnapead nii tihti, et auväärsuse oreooli nende ümber pole tekkinud. Mitme varasema linnapea tegevust analüüsides näeme, et linna juhtimine nõuab ühiskonnaelu tundmist. Ametisse on aga saadud, nagu jumal juhatab.

Kohalike omavalitsuste valimistega saime järgmiseks kolmeks aastaks linnapead ja maavanemad ja nende meeskonnad. Tundub, et maailmas on linnapea ametit ikka auväärseks peetud. Kahjuks ei saa seda öelda meie nõukogudeaegsete linnapeade kohta, kes täitsid kompartei valitsemise funktsioone. Nendeta ei oleks meil Õismäed ega Lasnamäed oma probleemide ja võõrkontingendiga. Oleks täis ehitatud linnaruum, kus ehitamine on raskem kui tühermaale.

Vägisi trammirööbaste ja trolliliinide kallale

Taasiseseisvumise järel on Tallinnas linnapead nii tihti vahetunud, et auväärsuse oreooli nende ümber ei ole tekkinud. Seniste linnapeade tegevust analüüsides näeme, et linna juhtimine nõuab ühiskonnaelu tundmist. Ametisse on saadud, nagu jumal juhatab. Linnapea ei pea teadma kõiki pisiasju, aga elukogemus ja elutarkus peavad olema. Jahmatanud on arusaamad, kus üks linnapea tahab trammirööpad üles võtta, teine trollid ära kaotada, kolmas Kaarli puiestee alla autoparkla ehitada, mis olnuks vandalismiakt.
Kui mainisin linnapeale, oma kunagisele tudengile Jüri Mõisale, et minulgi on Tallinna ees kaalukaid teeneid, sest neli aastakümmet tagasi õnnestus osaleda protsessis, mis viis linna keskelt Kreutzwaldi ja Gonsiori tänava nurgalt välja ehitatava TV-masti, mis praegu seisab Kloostrimetsas. Jüri Mõis vastas enesekindlalt, et maailmas on need igal pool linna keskel.
Seda me ju teadsime! See olnuks meie linnale suur ja igavene õnnetus. Linna valitsemine nõuab teadmisi. Linna ei saa juhtida nagu firmat.

Linnapea ei saa lähtuda vaid majanduslikust kasust

Mind on üldse kohutanud Jüri Mõisa asjade käsitluse viis. Kas või mõte koolide sulgemisest, mis on väga delikaatne asi, kuhu toore majandusliku jõuga üldse ei tohi läheneda. Ülikoolis sai lõputult korratud, et tõde on alati konkreetne. Aga paljuke me koolis õpitud filosoofiat meeles peame! Meie koolid on reeglina ehitatud suurtele klassikomplektidele. Õpilaste vähenemine suurendab kulutusi iga õpilase kohta. Kahes vahetuses kool on jah poole odavam. Aga teine vahetus on ju väär! See võis end õigustada pärast sõda, kui linn oli puruks pommitatud.
Mäletame kähmlust linna uue jäätmehoidla koha ümber, millega oldi ammu hiljaks jäädud, aga mida ei tohi ka kergelt otsustada. Linnapea peab olema haritumast puust, et otsustamise juures pikemalt mõelda. Juho Kusti Paasikivi on öelnud, et autoriteediseisuse tekkimiseks peab olema piisavalt vana. Sest siis on kõik õelad klassikaaslased juba surnud.

Hr Palts, inimkooslus erineb elektroonikast!

Elektroonikainsenerist ärimehel Tõnis Paltsul peaksid olema head eeldused, mõistmaks süsteemide käitumist, kaasa arvatud inimkooslused. Need viimased aga on lisaks veel iseäralikud, mistõttu elektroonikale (tehnikale) omased mehaanilised ja metafüüsilised omadused ei ole isearenevates inimkooslustes rakendatavad. Metafüüsiline mõtteviis juba ise tähendab teatud piiratust. Poicare`l jäi sellepärast relatiivsusteooria leidmata.
Ka sundüürnike seisund sündis meie valitsejate neobolshevistliku juhmuse tulemusena. Seda ei saa lahendada stalinlike meetoditega, nii nagu pärast Tallinna purukspommitamist majutati pärast sõda siia tulnud venelasi ühte korterisse koos põlisasukatega. Nüüd on linn hakanud ehitama sundüürnikele maju tingimustel, mis samuti ei kannata kriitikat. Kuid seegi hädine lahendus on saanud juba Jüri Mõisalt hukkamõistu, et vaat, missuguse kingituse linn neile teeb!
Siin pole mitte mingisugust kingitust. Aga Jüri Mõis näitab, et tal on palju rohkem kui teistel puudu inimmõõtmest linna käsitamisel. Majandus- ja eriti veel elektroonikatudengid on Tehnikaülikoolis olnud küll see kategooria, kellega õppetöö on pakkunud suuremat rahuldust. Aga elu teeb oma korrektiivid…

Sotsiaalidest asotsiaalideni

Tehnikamehed käsitavad linna vaid objektina, mitte kõikide sotsiaalsete kihtide elamispaigana. Ei saa püstitada dilemmat, kas ehitada linnas teid või maju. Teha tuleb mõlemat korraga. Selleks tuleb rahvas teha rikkamaks, milleks meie valitsejad aga võimelised ei ole. Mitte ühegi erakonna programmis ei näe ilusatele projektidele tegevuslikku ega majanduslikku katet.
Ainus linnapea, kes evis linnafunktsioone ja arengut käsitavaid teadmisi, oli Hardo Aasmäe. Olin tema valitsusajal linnavolikogu liige, aga ei tea tänaseni, mis jõud ta enneaegselt troonilt tõukasid. Kas ainult uuele ajastule omane vaba käitumine? Kahtlen. Kui mees siiski maha hääletati, seisime probleemi ees, et uut linnapead ei ole näha. Igavene tegu õige mehe leidmisega! Eesti on väike, inimesi nii vähe, et hakka või novgorodlaste eeskujul varjaage valitsema kutsuma.
Üks mees minu arvates, kes tunneb ja tunnetab linna teadusliku käsitluse väärtust, on kauaaegne linnavaraameti juht ja Tehnikaülikooli küberneetikaõppejõud Vladimir Viies (Rahvaliit).
Praegusele linnapeale Edgar Savisaarele ei oska õieti midagi ette heita. Tal on linnajuhtimise inimmõõde olemas. Linnas peavad saama elada kõik, kes siin elavad. Kõik koos peame seda linna "pidama". Aga Keskerakonna kindlale valimisvõidule oleks tarvis ka tugevat vastukaalu. Hirmutab Keskerakonna flirtimine endiste internatsidega, eks ikka häälte pärast. Keskerakonna venekeelses lehes Pravo i Pravda jätkavad nad ikka laulu 1940. a revolutsioonist. Teisalt on muidugi hea, et Keskerakond võttis nad oma kontrolli alla.
Usun, et me teeme Eesti suurima linna elamisväärseks. Linna ei saa kohe valmis teha. Ja õnneks Tallinn ei saagi kunagi valmis.

PAASIKIVI: Autoriteediseisuse tekkimiseks peab olema piisavalt vana.

Viimati muudetud: 13.11.2002
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail