Paidest kiirgas maarahva elujõudu. Reportaaž Maarahva V Kongressilt

Tublidelt esivanematelt päritud talupojatarkus ja ürgne tahe tõidki üle 600 inimese maarahva kongressile, et maapiirkondi ohustavatest sotsiaal-majanduslikest haigustest valjul häälel märku anda  ning nende lahendamiseks riigile julgeid ja kiireid lahendusi pakkuda.

Suur külade kokkutulek

Kongressile saabujaid tervitas Paide Kultuurikeskuse fuajees lõõtsamees reipa ja mõnusa muusikaga, mis jättis mulje, justkui oleks mõnele suurele külakokkutulekule tuldud.

„Sügisesed põllutööd said korralikult tehtud, ja nüüd sai siia tulla. Kavatsen tähelepanelikult kuulata iga sõnavõttu. Ütleb ju vanasõnagi, et mõni mees õpib üle hoovi minnes rohkem kui linnas käies," lausus Põltsamaa valla delegaat, rahvaliitlasest ettevõtja Margo Miljand.

Peagi sisenes oma tasakaaluka härrasmeheliku kõnnakuga  president Arnold Rüütel. „Ma olen käinud kõikidel maarahva kongressidel. Tänavuse jaoks oli ettekannet koostada piisavalt raske, sest probleeme, millest rääkida, on kuhjunud ikka päris palju," ütleb ta. Kongressi üks korraldajaid Manuela Pihlap võtab eksriigipea oma hoole alla ning juhatab ta otse eetrisse - põllumajandusajakirjanik Mati Kirotar küsib arvamusi kongressile tulnud silmapaistvatelt isikutelt, kusjuures saalis saab neid usutlusi vahetult jälgida suurelt ekraanilt.

Kongressiootel saali siseneb Peipsi Kalurite Ühingu esimees Priit Saksing ning otsib Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liidu esimeest Urmas Pirki. Usutavasti soovib ta kolleegiga arutada, missuguseid valupunkte Peipsi kalandusest kõneldes eriti esile tuua. Pirk esinebki hiljem selleteemalise ettekandega.

Üks seltskond arutab kõlavalt, et kuhu on parajasti Villu läinud. Korraks tekib mõte, et ehk on jutt Villu Reiljanist. Otsitu on aga siiski keegi teine Villu. Kauaaegne keskkonnaminister ja kunagine karismaatiline erakonnajuht austab demokraatliku Eesti Vabariigi kohtu otsust ning hoiab ühiskondlikest sündmustest praegu eemale.

Maahõngu toovad saali lava kaunistavad heinapallid. Piduliku meeleolu loob koos lasteansambliga lauldud Eesti hümn ja „Eesti maarahva laul", mis kõlab ansambli „Vanaviisi" eeslaulmisel.

Üks väikene rahvas, üks väikene maa

Kel hing on nii suur ja tahtmine ka

Ei murdnud meid võõrad, ei omadki saa

jääb linnamees nälga kui sööti jääb maa...

(Sõnad ja viis - Riho Rõõmus.)

Linnapoliitikute kokkupuuted maaga

Kongressile oli tulnud ka linnainimesi, kellele maaelu rõõmud ja valud korda lähevad. 

„Ma ei eraldaks maainimesi ja linnainimesi, sest oleme kõik üks eesti rahvas," ütleb lühiusutluses endine Riigikogu saadik ja Tallinna linnavolikogu liige Aino Runge. Keskerakondlasest veteranpoliitiku sõnul on Tallinna turgudel üsna rikkalikult saada eestimaiseid aia- ja põllusaadusi. „Viimati ostsin kartuleid. Aiatöö meeldib mulle aga endalegi, nii et käed teen alati meelsasti mullaseks."

Seni tallinlannana tuntud Riigikogu liige Marika Tuus aga tunnistab, et tema elustiil on nüüdsest hoopis maalähedasemaks muutunud.

„Mu ema on pärit Otepäält ja tema kaudu tunnen maaelu üsnagi hästi. Nõmmel oli meil suur aed lillede ja põõsastega. Kristiine linnaosas elades kasvas samuti aias 24 õunapuud. Nüüd elan  nädalavahetustel ja  puhkuse ajal Jõgevamaal Kuremaal, kus kasvatan salveid, piparmünti ning teisigi maitse- ja ravimtaimi," jutustab Tuus. Kongressile jõudis ta vähe hiljem, sest osales Jõgevamaa eakate kokkutulekul. „Paljud pensionärid on maainimesed ning maaelu raskused mõjutavad nende igapäevaelu. Suur hulk postkontoreid on suletud ja kinni pannakse väikepoode. Maksupoliitika sunnib põllumehi ja töötlejaid piimahinda tõstma, kuid suur osa vanuritest ei suuda sedavõrd kallist piima osta. Väljapääs oleks, kui pärast järgmisi Riigikogu valimisi paneksid valitsuse kokku poliitilised jõud, kes käsitlevad elu mitmekülgsemalt ega tegele ainult raha ümberjagamisega jõukate vahel."

Kohvijoomise ajal räägime piimast

Saare valla taluperenaise ja Eestimaa Rahvaliidu naisühenduse Epp Jõgevamaa ühenduse eestvedaja Rita Kivisaarega sattusin juttu ajama, kui ta vaheajal parajasti kohvi sisse koort kallas. „Koorel pole just viga, kuid päris maamaitset tal pole. Võinuks näiteks tuua siia piima või koort firmadest E-Piim või Saidafarm või mujalt, ja sildi juurde panna, et toodang on just seal tehtud." 

„Ehtsa maapiima populaarsus on kasvanud. Minu talu piima müük on koguni neli korda suurenenud. Küllap on põhjus selleski, et lehmapidamine väheneb tunduvalt. Paljud sooviksid osta piima ka otse taludest, kuid seda ei luba tervisekaitsenõuded," selgitas taluperenaine Rita.

„Väga oluline on, et lapsed austaksid toitu, mis tuleb maalt. Meil on praegu kestmas traditsiooniline leivanädal, kus lapsed ka ise koduleiva küpsetamisele kaasa elada saavad,"   rääkis Jõgeva lasteaia „Karikakar" õpetaja, linnavolikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Liisi Poom. Oma lemmikesinejaks kongressil nimetas Liisi Jõgeva vallavolikogu esimeest, AS-i Werol Tehased juhatuse liiget Aivar Kokka, kes andis kõnetoolist ülevaate ebaõiglasest maksupoliitikast, selle kahjulikust mõjust ettevõtlusele ja tuhandete perede majanduslikule olukorrale. „Ühtlasi tõi Kokk hea näite perekondlikust ühtekuuluvustundest, kuidas tema kodus pereliikmed igal õhtul koos õhtust sööma istuvad ja ühiselt maailma asju arutavad," märkis õpetaja Poom.

Pelisaarele meenusid Rahvarinde ajad

Riigikogu liikmele Georg Pelisaarele tõi kongress meelde Rahvarinde ajad. „Olen siin kohanud üllatavalt palju inimesi, kes tegutsesid 20 ja enam aastat tagasi aktiivselt  Rahvarindes. Kongressi korraldamisest tunnevad kõik heameelt. Inimesed, kellega siin kohtunud olen, peavad praegust olukorda Eestis hullemaks, kui see oli näiteks üheksa aastat tagasi, Maarahva IV Kongressi aegu. Toona muretseti, et põllumajandusliku toodangu eest saab vähe tasu, kurdeti kehvade turustamisvõimaluste üle. Praegu pole jutt mitte ainult põllumajanduse, vaid kogu maaelu püsimajäämisest. Kui senine olukord jätkub, võimegi tulevikus käia maal vaatamas, kuidas põldudel  tihnikud kasvavad."

Mis mõtteid kostab Lõuna-Eestist?

Põlvamaalt oli kongressile kuulama ja sõna võtma tulnud ka Mikitamäe vallavanem Inge Hirmo: „Mind tõi siia mure piiriäärsete külade pärast.  Väliselt võib ju seal paljugi ilusat olla. Paraku moodustavad suure osa elanikest vanemaealised, mis viib tulevikus külade tühjaksjäämiseni. Ja siis pole enam vahet, missugusest rahvusest ärimeestele siinsed maad müüakse," muretses Rahvaliidu omavalitsusjuht. „Elu hääbumine piiriäärsetes paikades on ju ohtlik riigi julgeolekule. Hea, et Setomaa toetuseks on siiski oma programm käivitatud, muidu oleks olukord veel täbaram," lisas Hirmo.

Võrumaa talumehed Sulev Land ja Ado Kahre, kellega veidi ka puskarijuttu ajasime, arvasid, et maal toimetulekuks peab suuresti igaüks oma õnne sepp olema. „Põllumajanduse olukord oleneb ka sellest, missugune valitsus on pukis ja kes on põllumajandusminister. Praegused võimuolijad pööravad põllumajandusele liiga vähe tähelepanu," arvavad mehed.

„Kuidas aga Ivari Padari kui põllumajandusministriga võis rahule jääda?" uurin jutu jätkuks

„Omakandi mees ju, ei tohi väga nuriseda! Nüüd on ta Brüsselis Euroopa parlamendis. Maarahva kongressil teda näha polnud, ju ta ei saanud siis tulla." Sulev ja Ado ütlesid veel, et kodukandi omapära hoidmiseks hoolitsevad nad ka selle eest, et võru  murre ikka selge oleks ja kostaks. Samuti kiitsid nad Võrumaale kuulsust toonud kirjanikke Jan Rahmanit ja Contrat.

Läänemaalased võiksid hobusega tulla!

Silma hakkas kaks üsna sarnase väljanägemisega daami, kes ühtmoodi kantristiilis kübaraid kandsid (vt Kesknädala esikülg!).

 „Kas olete õed?" pärisin alustuseks. „Päris õed mitte, kuid hingeõed kindlasti," naeratasid Ande Arula ja Viive Lepamaa hobusekasvatust arendavast Läänemaa firmast „Rannarantšo". „Ise me sõna ei võta, tulime kuulama, mis räägitakse. Poliitikute kemplemine hakkab juba ära tüütama, tahame, et riik rohkem maa suunas vaataks," laususid ettevõtlikud naised. Küsimusele, kas nad võinuksid Läänemaalt ka hobusega Paidesse tulla, vastasid: „Miks mitte, see olnuks täiesti mõeldav - paraku pole Paide kultuurikeskuse juures eurolasipuud!"

Oodatakse riigijuhtide vastukaja

Riigikogusse Rahvaliidu nimekirjas kandideerinud ja tänaseks Eestimaa Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga ühinenud Jaan Õunapuu vahendas samuti maarahva kongressil oma mõtteid: „Pean seda sündmust vajalikuks. Tundub kahetsusväärne, et maainimesi polnud kümmekond aastat kongressiks kokku kutsutud. Ehk ei olnud selleks ka tarvidust? Tänastes oludes on vajadus kongressi järele väga suur. Kui omavalitsuste tulud on viiendiku võrra langenud, siis mina seda normaalseks ei pea. Ebaõige on, et Tallinna linnavalitsusega halva läbisaamise pärast karistab Toompea kõiki omavalitsusi."

Õunapuu usub, et kongressil rõhutatud teemad aitavad olukorda paremaks muuta. „Kui kivile järjepidevalt vett tilgutada, küll ta siis korra ikka murenema hakkab," lootis ta.

„Minagi olen varasematel maarahva kongressidel osalenud," ütles omaaegne põllumajandusminister Tiit Tammsaar, kellest tänaseks samuti sotsiaaldemokraat saanud ja kes 75-hektarise põllumaaga talu peab.

„Igati teretulnud, et erinevad erakonnad tunnevad muret maaelu valuküsimuste pärast ja otsivad jõudsalt neile lahendusi. Kahjuks ei näinud ma kongressil tuntud poliitikuid valitsuskoalitsiooni erakondadest. Kas siis neid maaelu ei huvitagi?"arutles ka vallavanem Inge Hirmo Setomaalt.

Keskerakonna, Rahvaliidu ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna head koostööd maarahva kongressi ettevalmistamisel ja korraldamisel rõhutas usutluses Kesknädalale ka Eesti Põllumajandustootjate Keskliidu esimees Jaan Sõrra: „Kongress kulges väga esinduslikult ja delegaate oli rohkem kui eelmisel kongressil, mis toimus 2001. aastal Sakala Keskuses. Kindlasti kummutas Paide kongress eelarvamuse, et tegemist on kõigest Keskerakonna valimiseelse propagandasündmusega.  Nüüd tuleb kokku kongressil valitud volikogu ja valib juhatuse. Vastuvõetud otsused saadame Eesti Vabariigi presidendile ja peaministrile ning kuuleme, kas tuleb ka vastukaja," loodab Sõrra koostööd.

Maarahva V Kongressi läbiviimisel tegid tõsist tööd ka Paide Kultuurikeskuse töötajad.

„Mina jälgisin, et inimesed istungite ajal ikka õigest uksest saali siseneksid, et kõnelejat ja kuulajat ei segataks," rääkis oma tööst garderoobitöötaja Maie Toostik. Energiline ja kohusetruu proua märkis, et poliitika ei jäta ka teda ükskõikseks. „Mina olen Keskerakonna liige. Tunnen rõõmu, et sedavõrd võimas kongress just Paides  teoks sai. Küllap aitas sellele kaasa ka meie tubli Kersti Sarapuu," kiitis ta oma kodulinna linnapead.

JAAN LUKAS, Jõgevamaa ajakirjanik

Fotod: INDREK VEISERIK ja TOOMAS REINPÕLD („Vooremaa")

[fotoallkirjad]

RAHVAMAGNET: Huvi maarahva kongressi vastu oli erakordselt suur. Esinejate ettekandeid kuulati hoolega ja võeti toimunust aktiivselt osa.

PRESSIKONVERENTS: Kongressi vaheajal pakuti meediale võimalust esinejatele küsimusi esitada. Vasakult: Marian Harkin, Natalja Agapova, Kazimiera Prunskiene, Arnold Rüütel, Ester Tuiksoo, Arvo Sarapuu.

TERVITUSED VENEMAALT: Natalja Agapova ettekannet pidamas.

EUROOPA SAADIK: Iirimaalt Euroopa Parlamenti valitud kahe poja ema Marian Harkin.

KÜLALINE: Mikitamäe vallavanem Inge Hirmo.

Jaga |