„Sõnavabadus“ või ajakirjandusorjus?

Pensionär Võrumaalt,      27. veebruar 2008


Meie president ajab alati rinna ette ja paisutab häält, kui räägib sõnavabadusest, sealhulgas ajakirjandusvabadusest, eriti võrdluses nõukaajaga. Need vabadused pidavat olema demokraatia mõõdupuud.

See pole aga vabadus, kui sadakond palgalist nn ajakirjanikku raha eest loobib päevast päeva kedagi poriga ja valega kellegi välismaalase kasumi nimel. Massiline salatsemine ja valetamine on viinud selleni, et rahvas enam ei teagi, mis riigis toimub. Kas siis ongi olukord suurepärane ja tegutseda hea, kui rahvas ja eriti noored millestki enam aru ei saa? Meie lehtedest jääb mulje, et rahvast pole olemaski ning tööd teevad ainult üksikud ettevõtjad ja bürokraadid ning võõrkeelsete nimedega ettevõtted.

Ajakirjandusvabadus on läinud nii suureks, et pole ühtki seadust, mis reguleeriks ajakirjandust. Sellest ka vastutamatus ja täielik anarhia. Veelgi enam – anarhiat võrdsustatakse vabadusega.
Meedia kuulutab ennast neljandaks võimuks. Aga see on ju riigipööre! Põhiseaduse järgi peab võim kuuluma rahvale, aga mitte ajakirjandusele. Rahvast on tehtud ajakirjanduse ori.



Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)