Ametiühingud näitasid oma sisu

RALF R. PARVE,      09. juuni 2004


Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) eelmisel neljapäeval korraldatud piketile kogunes Tallinnasse Stenbocki maja ette sadakond meeleavaldajat, kes protestisid töötaja olukorda halvendava töölepinguseaduse eelnõu vastu.
Meeleavaldajad kandsid plakateid, mis nõudsid töötajate õigustega arvestavat töölepinguseadust ning jagasid valitsuse istungile minevatele ministritele paberid ametiühingute nõudmistega.

Keskerakonna noortekogu ühelt loosungilt sai lugeda respublikaanliku sõnumi paroodiana: "MURRAME LÄBI tööliste!" Konkreetsetest ametiühinguliikmete seisukohtadest võis lugeda, et valitsuse planeeritud töölepingu eelnõu on pärisorjus, selles kajastus töötegijate signaal tööandjatele – ei orjatööle, ei töötajate tagatiste vähendamisele. Samas sooviti töölepingus näha leppetrahvi ka tööandjale.
Piketeerijad kajastasid oma loosungitel valitsuse igatsust – lõuad pidada ja edasi teenida. Üsna üheselt teadvustati seadusetegijatele ning võimulolijatele tööinimeste sajanditepikkust rahvatarkust: "Kes külvab tuult, see lõikab tormi!",
"Vesi peale seadusele!", "Töölepingu seaduse eelnõu on pärisorjus!", "Leppetrahv ka tööandjale!". Loosungid kõnelesid selget keelt.

Ministrid murdsid läbi vilekoori
Järjepanu siirdus Stenbocki majja vabariigi valitsuse istungile ministreid. Kõige varasem tulija oli Villu Reiljan. Piketeerijad panid oma viled tööle. Ilmselt põhjusega, sest tänu just Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Mai Treiali ja ta parteikaaslase Margi Eini tugevale osalusele on komisjonist parlamendisaali jõudnud ametiühingutes meelepaha tekitanud seadusparandused.
Vilesignaalidega tervitati ka ministreid Toivo Maimetsa, Meelis Atoneni, Margus Hansonit, Ken-Marti Vaherit. "Huvitav, kas Parts ka tuleb," päris keegi pikettijatest. "Kui üldsegi tuleb, siis oma kassikarjaga," vastas teine.
Dialoogi katkestas sotsiaalminister Marko Pomerantsi pöörase vile saatel saabumine. Ta jäi hetkeks seisma ja rääkis EAKLi esimehele Harri Taligale, et töölepinguseaduse parim variant selgub vaidlustes ja lõpliku otsuse langetab ikkagi Riigikogu. Jutt tundus üsnagi rumalana. Nimelt just respublikaan Andrus Kork teatas ühel Riigikogu sotsiaalkomisjoni istungil valitsuse kategoorilisest soovist, et tööseadus tuleb maikuus vastu võtta. Teatavasti saabus aga see vastuoluline seaduseelnõu Europarlamendi saadikukandidaadi Marko Pomerantsi juhitud sotsiaalministeeriumist. Tööseadust on ette valmistatud seitse aastat, ent välja kukkus see nagu meil alati. Seaduseelnõu sai nii armetult primitiivne, et parlamendis tehti sellele 200 seadusparandust.

Võimulolijad serveerivad laket delikatessina
Piketeerijatega tuli rääkima Riigikogu Res Publica fraktsiooni liige Henn Pärn, kes on uue töölepinguseaduse eelnõu üks autor. Ta pidas nii Taligale kui ajakirjanikele pika ning manitseva loengu, milles õigustas töölepingu seaduse tohutut tasakaalustatust ning asjalikkust. Meeleavaldajad tervitasid teda vilekooriga.
EAKLi hinnangul on põhjendamatu valitsuse soov uus töölepinguseadus kiiresti vastu võtta. Taliga sõnul on seaduse kiirest vastuvõtmisest olulisem see, et uus töölepinguseadus oleks kaasaegse riigi vääriliselt tasakaalustatud ja läbimõeldud.
EAKL pole nõus valitsuse kavaga kehtestada riigilõiv töövaidluste lahendamisele kohtus. EAKLi juhatuse hinnangul tähendab valitsuse algatus sisuliselt töötajate maksukoormuse tõusu.
Ametiühingud nimetasid töötajavaenulikuks eelnõu sätet, mis tühistab senise tööõnnetustest ja kutsehaigustest põhjustatud tervisekahjude hüvitamise korra.
Kui piketid ei anna tulemusi, ei välista EAKLi juhatus järgmiste sammudena streikide ja tööseisakute korraldamist. See tähendab, et piketil nähtud loosungi "Lõuad pidada ja edasi teenida" sõnumi järgi ei toimita.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)