Keskerakonnale on kombeks üks esimees korraga!

Miks Sa ikkagi kandideerid Keskerakonna esimeheks, oled ju olnud sel kohal alates partei loomisest 1991. aastal (välja arvatud mõni kuu 1995–1996)?

Oleme Keskerakonnaga tõesti palju ära teinud. Esimeseks teoks oli Eesti riik. Oleme seisnud kõikide eestimaalaste eest. Oleme jätkuvalt suurima osa Eesti inimeste peamine lootus paremale tulevikule. Ma ei saa, ei või ega taha neid lootusi petta. Terve Eesti eest peab edasi võitlema, et jälle võita.

 Kadri Simson on öelnud, et Su tervis ei peaks peaministri pikki tööpäevi Brüsselis vastu. Kuidas seda kommenteerida?

Mind on eluaeg süüdistatud pigem selles, et teen liiga pikki päevi. Kujutan tööd Brüsselis hästi ette – majandusministrina käisin ligi kolm aastat iga kahe-kolme nädala tagant Brüsselis ministrite nõupidamistel jne. Pole need nii kontimurdvad midagi.

Mida Lääne-Virumaal räägitakse: kas varsti avatakse fosforiidikaevandused?

Tõepoolest, kuu aega tagasi oli Rakveres konverents, kus märgiti, et fosforiit on üle-liidulise, vabandust, üle-euroopalise tähtsusega strateegiline maavara. Euroopa Komisjoni esindaja selgitas, et praegu ollakse sunnitud fosforiiti ostma Marokost ja et see on väga kallis; Eestist tulevat odavam.

Paar aastat tagasi kanti Eesti fosforiit Euroopa tähtsamate maavarade nimekirja, ja nüüd ma ei teagi, kumb on otsustaja selle kaevandamise üle: kas Eesti valitsus või Brüsseli ametkonnad.

Meie omavalitsused tahavad küll fosforiidi kaevandamist vältida, aga Stenbocki majas olevat juba käed üles tõstetud. Igatahes siis, kui Juhan Aare selle teema Virumaa Teatajas tõstatas, saatis minister Pomerants ajalehele kirja, kus soovitas Aare selleteemalisi esinemisi vältida.

Kangesti tuletab 1980-ndaid aastaid meelde. Siis kogu Eesti koondus Virumaa kaitseks. Ma usun, et ka sellel korral ei lähe see küsimus vaikselt mööda. Kui läheb, siis on tsensuur praegu hullem kui nõukogude ajal.

Mina igatahes kavatsen seista selle eest, et Virumaa maapõu ja fosforiidivarud jääksid puutumatuks.

 Huvitav paralleel – Ott Lumi juhtis Jüri Ratase kampaaniat ja nüüd andvat ta nõu ka Kadri Simsonile.

Ott Lumi on puhas hall kardinal, ega teda laialt ei teata. Ott Lumi on küll Simsoni heaks töötamist eitanud, hoiab end varju, sest tema renomee pole praegu kõige parem. Lumi oli Res Publica peamine ideoloog ja kadus vaikselt Riigikogust pärast pedofiiliaskandaali. Kas ta sellega seotud oli, ma ei tea. Aga tema lähedus nii Jürile kui ka Kadrile on küll üllatav. Temalt võib saada head nõu kindlasti IRL-ile, vaevalt küll aga Keskerakonnale.

 Kuuldavasti tuleb enne kongressi ERR-is ettekandmisele muusikal „Savisaar“. Mis arvad, miks?

See on küll tore uudis! Ma ei ole ise seda muusikali näinud ja ehk satun nüüd peale. Enne viimaseid valimisi oli sellest tervele Keskerakonnale kindlasti kasu, ja küllap on see abiks nüüdki. Muidugi oli see „lavateos“ suunatud meie vastu, aga pani selgelt üle võlli ja tekitas vastupidise efekti.

 Kas näed valitsuse käitumises seoses Estonian Airiga kriminaalseid jooni? Rahvas ütleb selle kohta otse – kantimine.

Ebaseadusliku riigiabi andmine on fakt. Kahetsusväärne, et süüd püütakse veeretada ainuisikuliselt Partsi kraesse, kelle poliitiline karjäär on niigi vist pigem läbi. Mina usun, et Parts täitis selles asjas eeskätt Ansipi ja Reformierakonna korraldusi. Aga Ansipi vastutusest ei räägi keegi midagi. Imestama paneb seegi, kuidas meie peaminister ei tee sel teemal siutsu ega säutsu, esiplaanil on vaid Michal. Aga eks see näitab, kes meil valitsuse asju tegelikult ajab. Kui mina oleksin peaminister, siis ikka leiaksin aega, et rahvusliku lennukompanii pankrotiga tegelda. Kasvõi siis selleks, et oma riiki teeninud lenduritele ja meeskonnaliikmetele väärikas kohtlemine tagada.

 Mida peaks tegema kooseluseadusega? Seadus on ja pole ka. Segane olukord.

Olen ka varem öelnud, et prioriteet peaks olema see, et Eestis jätkuks meie inimestele tööd ja eestimaalaste heaolu kasvaks. Muidu on varsti nii, et pole siin kedagi, kellega koos elada.

 Sotsid võitlesid selle seaduse poolt, aga kaotasid järgnevatel parlamendivalimistel seetõttu ka hääli. Kas nüüd kaotavad hääli ka keskerakondlased?

Eelmisel korral mõned keskerakondlased tõesti hääletasid selle seaduse poolt, aga suur enamus oli vastu või ei võtnud hääletamisest osa. Kui keskerakondlased toetavad seda seadust, siis ei käi nende käsi paremini kui sotsidel.

 Kas see, mis enne kongressi toimub, on teatepulga üleandmine või teatepulga äravõtmise katse?

Kindlasti tuleb kunagi ka aeg teatepulk üle anda, aga see aeg ei ole veel käes. Nii et praegune olukord meenutab pigem katset teatepulk jõuga ära võtta.

 Kuigi praeguseks on välja käidud juba mitu esimehekandidaati, alustas ikkagi Simson. Kas Simson kandideerib Savisaare kõrval või vastu?

Kõrvuti kandideerimisest saab rääkida siis, kui mina kandideeriks Lasnamäel ja Simson Pirital, siis kandideeriksime tõesti teineteise kõrval. Keskerakonnale on kombeks üks esimees korraga, ja kahekesi läheks sel kohal kindlasti kitsaks.

 Ennustatakse, et kui Savisaar ei võida, siis tekib eraldi vene erakond. Kas on see võimalik?

Tegelikult on asi usalduses. Kui vene rahvusest inimesed usaldavad Keskerakonda, siis ei teki mingit uut erakonda. Küsimus ei ole aga selles, kas tekib vene või eesti erakond, küsimus on ühes ja ainsas Keskerakonnas. Kui Keskerakond kaotab oma valijate usalduse, olgu need siis eestlased või venelased, naised või mehed, maainimesed või linnainimesed, vanad või noored, siis me võime üldse poliitiliselt kaardilt kaduda. Ja siis pole enam meie võimuses öelda, kes haarab meie kohad.

 Kas see, et esimesena esitas Simsoni kandidatuuri Narva piirkonna juhatus, on kuidagi tähenduslik?

Asja taga olid kuuldavasti Stalnuhhin ja Tamm. Esimene olevat tahtnud kätte maksta selle eest, et ta ei saanud Brüsselisse. Teisele aga olevat lubatud Keskerakonna juhatuse liikme positsiooni. Nii räägitakse, et mõlemad läksid liimile. Narva on aga kaugelt liiga tähtis koht, et sellega niimoodi naljatada. Igaüks saab aru, et neid inimesi Narvas, kes Simsonist üldse midagi kuulnud on, ei ole palju. Nende inimeste ring võib-olla kohaliku juhatuse mõne liikmega piirdubki.

 Mida arvata nooremast Mustast ja Ratasest, kui tõsiselt nende esimeheks saamise püüdlusi tuleks võtta?

Mõlemad on mõnes mõttes minu õpilased, aga paraku kasvuhoonepoliitikud. Jüri tõin pärast tema ülikooli lõpetamist nõunikuks, seejärel abilinnapeaks ja hiljem linnapeaks. Nüüd on ta juba mitmendat koosseisu ühel tähtsaimal ametikohal, mida erakond suudab pakkuda – Riigikogu aseesimees. Miks ta juba teist korda järjest mind kukutada üritab, ma tõesti ei tea. Arvatakse, et tema lükkas ka Kadri Simsoni tanki, aga see on rohkem nendevaheline asi. Jüri isa on ometigi väga korralik inimene ja jäänud minu heaks sõbraks.

Kadri Simsonist on mul raskem rääkida. Et ta on kärsitu, on ju teada. Mõned ütlevad, et ta on rohkem USA-s kui Eestis ja seetõttu ei tea suurt Eesti asju, aga see on küll liialdus. Aga tema poliitiline karjäär on olnud viljatu, millest on sügavalt kahju nii minul kui ka Keskerakonnal. Pärnu linnapead temast ei saanud. Riigikogu valimistel tema häältesaak viiendast kohast kõrgemale ei tõusnud.

 Simson räägib kõikjal, et Savisaar hirmutab inimesi ja lubab nad lahti lasta, kui nad teda esimeheks ei vali.

Näidake mulle mõnda inimest (peale Eevi Paasmäe muidugi), kes ütleb, et ma olen teda survestanud. Ma olen ju isegi linnapeaametist kõrvaldatud. Kuidas ma saan kedagi lahti lasta? See on absurdne jutt.

 Kandidaate on siiski rohkem kui kaks. Kuidas Sa teiste võimalusi hindad?

Mul on väga hea meel, et konkureerima on tulnud ka neid kandidaate, kel on Keskerakonnas rohkem sõpru kui väljaspool. Stardiga on nad ehk hilinenud.

 Palju on olnud viimastel kuudel juttu piirkondade rahastamisest. Kas ses suhtes on oodata edasiminekut?

Olime vahepeal tõesti rahaliselt keerulises seisus ja pidime kõik oma vahendid kokku koondama. Finantssekretär Kalev Kallo on aga teinud head tööd ja hiljutisel juhatuse istungil otsustasime piirkondade rahastamise taastada samal kujul nagu see oli enne kriisi. Piirkondade senisest oluliselt suurem rahaallikas peaks olema liikmemaksude kogumine. Näiteks Haabersti piirkond – jälle Kallo! – on siin kõigile eeskujuks.

 Kuidas tähistad esimest adventi?

See on jõuluootuse algus. Sel päeval olen ikka käinud Raekoja platsil, süüdanud kuusel küünla ja rääkinud rahvaga. Seekord on esimene advent langenud ühte Keskerakonna kongressiga. Aga tahaksin ikka leida aega ja Raekoja platsil ära käia, ehk küünlagi süüdata – kui KAPO seda leeki ennetavalt ei kustuta.

 Sa mängid tulega!

Ma loodan, et Eesti suurima opositsioonipartei esimehe valimise üle otsustatakse siiski meie oma erakonna kongressil, mitte prokuratuuri ega KAPO suitsunurkades.

 Milline on Sinu prognoos Keskerakonna kongressiks?

Ärge kartke, kõik läheb hästi.

Küsinud Urmi Reinde ja Indrek Veiserik

[pildiallkirjad]

EDGAR SAVISAAR TUTVUSTAB! Minu meeskond: Priit Toobal, Siret Kotka, Marika Tuus-Laul, Heimar Lenk, Olga Ivanova, Yana Toom, Mihhail Kõlvart, Taavi Aas, Kalev Kallo, Erki Savisaar, Märt Sults, Viktor Vassiljev, Jaanus Karilaid, Kalle Klandorf, Alar Nääme, Jelena Glebova, Arvo Sarapuu, Merike Martinson, Eha Võrk.

KAISUTUS: Koos Tallinna loomaaia karvase vapiloomaga loomaaia 75. sünnipäeval.

TUNNUSTAB SÕBRA LOOMINGUT: Edgar Savisaar hoiab käes kogumikku „Dirigeerib Eri Klas“. Tallinna aukodanik Eri Klas on üks Eesti tunnustatumaid muusikuid. Kogumikus sisaldub helis ja pildis läbilõige tema loometeest.

SPORT ON LAHE: 18. oktoobril esines Tallinnas Tondiraba jäähallis maailmakuulus Jevgeni Pljuštšenko. Eesti Uisuliidu president Edgar Savisaar ja Tondiraba Spordikeskuse direktor Jelena Glebova tulid nautima suurmeistri etteastet.

JAHISAAK: Karikaturist Hugo Hiibuse vaatenurk sellest, kuidas jahihooaeg Ninasarvikule on täies hoos. Üks „peakokkadest“ on ootel.

Jaga |