Alanud on raske, kuid parem aasta!

HEIMAR LENK,      09. jaanuar 2002


Nii ütleksin ma alanud aasta kohta, mis koos teiega, head lugejad, meil ära tuleb elada. Kuidas president Rüütel oma aastavahetuse kõnes lootiski, et talumehe kaine mõistus aitab meid selles. Möödunud aastaga jäi meist rahule üks kolmandik. Ehk tuleb tänavu teine kolmandik juurde.
Vaatamata sellele, et igapäevane elu muutus kohe jaanuari esimesest päevast raskemaks kui möödunud aastal. Üksjagu hindu on juba tõusnud, teiste tõstmine ootab lähikuudel ees. Laari valitsus, kes rahvast kuulamata parseldas maha nii elektrijaamad kui raudtee ja veel teadmata hulga rahva varandust, võttis enne lõppu veel viimase. Telefon, elekter, gaas ja neist sõltuvalt kõik ülejäänud hinnad tõusevad. Selge, et ilma valitsuse nõuolekuta, kellel alluvad nii monopole kui hindu kontrollivad ametkonnad, poleks seda totaalset hinnatõusu teha saanud. Isamaaliitlasest valitsusjuht on suurfirmadele ja välismaalastele oma teenuse osutanud. Vastuteene tehakse Isamaaliidule ja Mõõdukaile valimiste ajal, kui kampaania rahastamiseks läheb.

Kuid ülekohus kaua kotis ei püsivat. Tuleb välja, et igipõline rahvatarkus töötab ka meie päevil. Teist Eestit lüpsnud kolmikliidu lõhkus plahvatus temas eneses. Reformierakond mõistis, et kui kolmiku enda sees pommi lõhkema ei pane, tuleb plahvatus võimsam ja vapustab kogu ühiskonda.
Imestame vahel, et kuidas küll Adolf Hitler või Jossif Stalin omal ajal võimule said tulla. Miks ühiskond vastu ei hakanud? Kuid omaenda riigi näol näeme, et suure jõu vastu, kelle käes riigivõim, politsei ja ajakirjandus, ei saagi. Laari, Pärnoja, Jürgensoni teod kinnitavad seda.

Rahva arvamus, kes kogunes Toompeale miitinguile ja kogusid NRG tehingu vastu 163 001 allkirja ei peetud millekski. NRG esimesel suvel 2000. aastal oli Kesknädal ainuke väljaanne, mis valitsuse tegevust ründas. Õukonna ajakirjandus kiitis aga asja heaks. Riigile kuuluva ETV kaamerad otsisid demonstrantide hulgast ikka vanemaid ja viletsamaid nägusid, et massimiiting heidikute kokkutulekuks filmida.
Alles teisel aastal, kui sposatod ja angotid tehingutega liiale läksid ja minister Pärnoja mõõdutunde kaotas, hakkas ka laiem ajakirjandus tehinguid kritiseerima. Kuid liiga hilja. Salajane pakt eestlaste energia ja raudtee krahmamiseks oli juba valmis. Nüüd ollakse ähmi täis ja ei teata, mis ebaõnnestunud tehingutega peale hakata.

Me imestame vahel, et kuidas küll Adolf Hitler või Jossif Stalin omal ajal võimule said tulla. Miks ühiskond vastu ei hakanud? Kuid omaenda riigi näol näeme, et suure jõu vastu, kelle käes riigivõim, politsei ja ajakirjandus, ei saagi. Laari, Pärnoja, Jürgensoni teod kinnitavad seda.

Ei saa rahu olla õigluseta, ütles Rooma paavst oma uusaasta kõnes. Õigluse mõiste kõlas ka meie presidendi aastavahetuse esinemises. Siis kui ta USA-d vapustanud 11. septembri katastroofi meenutas. Arnold Rüütel viitas ettevaatlikult terrorismi õitsengu põhjustele. Tema eest vastates tuleks põhjusena näha äärmist ebaõiglust hüvede jagamisel. Miljard inimest ajab läbi vaid dollariga päevas ja peab ellu jääma. Pole siis ime, et ausasilmne tippterrorist, nende iidoliks saab.

Kuid miks arvan ma alanud aastat eelmisest paremaks? Minule kinkis lootusekiire Tallinna uue linnavalitsuse üks otsus, millist ajakirjandus laialt ei kommenteerinud.
Pealinn hakkab elumaju ehitama. Just nii nagu tehti seda varem ka meil ja tehakse maailma teistes linnades. 5000 linnakorterit plaanitakse valmis teha. Et anda nad üürile neile, kellel oma kodu pole. 4500 perekonda on Tallinnas korterijärjekorras. Enamik neist sundüürnike perekonnad. Need, kes mõõduka Liia Hänni omandireformi käigus kodust välja aeti ja kelle kodu rahaks tehti. Savisaar otsustas neid inimesi nüüd aidata ja neile kodu ehitada. Et õiglus jalule seada. Kasvõi osaliseltki.
Ma arvan, et Keskerakonnast saabki tänavuse aasta suurim tegija. Aastaid räiges isolatsioonis hoitud suur erakond saab ennast näidata ja tema poolt hääle andnud inimeste usaldust ellu viia.

Õiglus kuulub keskmeeste leksikoni ja nüüd on tulnud aeg seda sõna igapäevases elus realiseerida. On tulnud aeg tulnud laste koolilõunale riigi poolt juurde maksta ja elamisväärse pensioni peale mõelda. Aeg maksupoliitikat muuta ja lubadused ellu viia. Sundüürnikele mõeldud korterid lubavad paremat aastat loota. Seda teilegi, head Kesknädala lugejad.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (74)