![]() Vihkamist on veel ülemääraPAUL HANK, 07. mai 2008Ammuks see oli, kui peaminister kuulutas võimu ülevõtmisest Tallinnas ja relvi asus täristama Keit Pentus, kes räägib 2009. a. kohalike volikogude valimiste võiduplaani sepistamisest Tallinna vallutamiseks. Miks peavad Ansip ja Pentus nii kõvasti sõdima? Kas peaminister läheb Tallinna rahva tahte vastu, kes eelmiste valimiste ajal üksmeelselt hääletas Keskerakonna poolt ja mis võib korduda ka 2009. a. valimistel? Laske Edgar Savisaarel ja ta meeskonnal rahulikult tööd teha! Nad on kenasti hakkama saanud ja linnarahvas on nendega rahul. Kas on siis meil siin väikeses Eestis vihkamist, ülekohut, sõdimist ja valet veel vähe, et puhuda suureks uut vaenu? Teie iga kolmas sõna ei tohiks olla teisitimõtlejate otsene või kaudne halvustamine. Täna nõuab rahvas valjema häälega, kui kunagi varem, mitmete väga oluliste probleemide kohest lahendamist. Miks saavad riigikogulased, ministrid, mõned linnapead jne teenimatult ülisuurt palka – miks töötasustamine pole õiglane? Sellist rahahullust ja vaesemast rahvast ülekäimist pole Eestis varem nähtud. Kui rahvas on mõnede riigikogulaste valimisega eksinud, aga seda ta on, siis kes on see, kes neile mõistuse pähe ja südame õigesse kohta paneks? Tänane seadusandlus ei anna rahvale selleks võimalust. Samas petame maailma ja oma rahvast nn keskmise palgaga. Või tuleb lugeda õiglaseks, et meie madalapalgalised, kes teenivad kuus ainult mõne tuhande, peavad töötama mitu aastat, et välja teenida üks täie ette minev pensioniarvestusaasta, aga kõrgepalgalised saavad ühe tööaasta eest pensioniaastaid hulgi? On kahetsusväärne, et Sotsiaalministeeriumi erakondlikult poliitiline tahe on lihtne tööinimene jätta suures osas kapitali meelevalla alla. Meie võimu ja raha küüned ulatuvad kõigisse eluvaldkondadesse. Siseminister Jüri Pihl ei müra mitte oravate ja IRL-laste, vaid just keskerakondlaste ja rahvaliitlaste kallal, kuigi politsei töö on sügavalt riiklik. Politsei ei tohi olla ühegi erakonna tööriist, ka valitseva partei oma mitte. Vahendid ei saa olla tähtsamad kui elu ise. Aga seal, kus üks tõde on keelatud, on seda ka teine. Peab olema päris loll, et uskuda peaministri heietusi sellest, kui hästi elame ja kui õnnelikud oleme. Meie majandus on käegakatsutavalt madalseisus. Eduaastad, mis põhinesid naeruväärselt odaval tööjõul ja välismaistel rahavoogudel, on seekord möödas. Aga kui me kõik vankrit ühele poole ja ühel meelel veame, ei jää uued võidud tulemata. Küsin: miks ei võiks rahvas tõde teada? Niisiis, elame mitte ainult sotsiaalse ebaõigluse, vaid ka valede riigis. Andku Jumal meile jõudu selle kõige üleelamiseks! PAUL HANK, Antsla
Viimati muudetud: 07.05.2008
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |