Valimisõigus tuleb tagada kõigile!

Selle kohta pole märganud midagi ka ajakirjandusest. Vaid 20. jaanuari Maaleht teavitas artiklisabas, et toimub ka kodushääletamine, milleks tuleb esitada valimispäeval kuni kella 16.00 kirjalik avaldus. See ongi kogu info!

Kuidas aga saavad hääletada haiglasolijad (ka need, kes pannakse ravile 5. või 6. märtsil)? Samuti koduhaiged jt, kes ei saa või ei suuda 6. märtsil hääletama minna. Millise vormi kohaselt tuleb esitada valimiste päeval kirjalik taotlus? Kes abistab haiget taotluse kirjutamisel ja postitamisel, näiteks siis, kui haige elab üksinda? Kes korraldab selliste  taotlustega seotut haiglates ja taastusravikeskustes?

Miks on invaliidide, haigete ja vanurite osavõtt parlamendivalimistest muudetud nii keeruliseks?

Praegusajal, kui enamikul pensionäridel ja kroonilistel haigetel on kodus telefon, saaks kodusvalimist (samuti haiglasvalimist) korraldada nii, et kõik, kes soovivad, saaksid hääletada. Oma soovist kodus valida võiks teatada ise või lasta teha seda naabril või lähituttaval.

Selline tegevus poleks mingi valimisreeglite rikkumine ning kõik hääletada soovijad saaksid täita oma kodanikukohust. Praegu on minu hinnangul vähemalt 200 tuhandel inimesel see raskendatud või takistatud. Valimistest osavõtt võiks siis olla oma 20% kõrgem. Andmata jäävatest valijahäältest võib oleneda pensionisüsteemi inimkesksuse tagamine, pensioni suurus ja sotsiaalabi korraldatus, maksusüsteem, noorte edasiõppimisvõimalused, hinnapoliitika (sh toiduaineid puudutav).

Tundub, et need kodanikud püütakse sihilikult kõrvale lükata praeguse valitsuskoalitsiooni poolt. Selle tõenduseks on mul Europarlamendi valimise ajal kogetu.

Vahetult enne noid valimisi pidin minema ravile Pärnu haiglasse. Osalemaks valimistel teatasin elukohajärgsesse valimisjaoskonda soovist valimispäeval hääletada. Vastus oli: „Ei ole võimalik, sest pole esitatud kirjalikku taotlust!" Helistasin siis maakonna valimiskomisjonile, et olukorda selgitada: vastus oli samasugune. Õnneks sai mu kõne vastu võtnud ametnik aru minu murest ja mainis, et ka instrueerimisseminaridel oli neilegi eitavalt vastatud, kui tehti ettepanekuid tagada kõigile vaba võimalus valimistest osa võtta. Seejärel palusin haigla osakonnal, kus ravil olin, välja selgitada valimisvõimalus, ning varsti toodigi mulle valimiskomisjoni faksikiri selle kohta, et minul pole valimisvõimalust. Siis helistasin Vabariigi Valimiskomisjonile teatamaks, et peale minu ei võimaldata eurovalimistest osa võtta teistelgi haigetel (ainuüksi selles osakonnas oli tollal vähemalt 30 ravialust).

Tänavu selgus, et olukorda pole inimkesksemaks muudetud. Kui püüdsin ühendust saada Pärnumaalt valitud riigikoguliikmetega, selgus, et koalitsioonile (Reform, IRL) on küll tehtud vastavaid avaldusi, kuid iga kord on järgnenud juba tuttav kummitempellik „Ei!".

Kas praegune valitsuskoalitsioon püüab selliste meetoditega oma võimulolekut pikendada? Kas pole tegemist Eesti Vabariigi kodanike põhiõiguste rikkumisega? Mida ütleb selle kohta Vabariigi President? Mida arvab õiguskantsler?

Mida veel teha?

Sotsiaaltöötajatel tuleks abistada oma patsiente, et nad saaksid valimistest osa võtta. Valimisjaoskondadel ja maakonna valimiskomisjonil vaja läbi mõelda, mida nemad võiks veel teha. Saadikukandidaatidel tuleks leida võimalusi abistada vanu ja haigeid valijaid.

LEMBIT HEINLA, pensionil pedagoog, Pärnu

Jaga |