Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Keskerakond muudab Eesti inimkeskseks

JÜRI RATAS,      19. jaanuar 2011

Millega mõõta Eesti edu? Mis on meie järgmine suur eesmärk? Missuguseid otsuseid tuleb langetada, et elujärg paraneks? Selliste küsimustega seisavad enne valimisi silmitsi kõik erakonnad. Oma valimiskava koostama asudes seadsime sihiks põhimõtte, et platvorm kujuneks reaalseks nii majanduslikust, rahalisest kui ka poliitilisest küljest. Lubaduste kulutused on kaetud astmelise tulumaksu rakendamisega, majanduse elavdamise ning üldise konjunktuuri paranemisega.
 

s176

Erakondade valimisplatvormid muutuvad järjest tõsisemaks ning analüüsivamaks. Tajutakse, et valijad ei otsusta ainult loosungite ja plakatite põhjal, vaid jälgitakse erakonna põhimõtteid.

Üks, mis Keskerakonna suhtes on kindel kui kalju -  meie valitsuses olles on kogu riigil läinud alati hästi. Miks peaks seekord teisiti minema? Ka viimati pidasime meie oluliseks lähtuda majanduse algtõest - heal ajal tuleb koguda reserve. Just Keskerakonna eestvedamisel loodi Arengufond. Meie jaoks on alati esimestel kohtadel olnud haridus, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkond.

 

Valitsusse ei torma me pimesi ega loobu oma põhimõtetest. Valitsusvastutust oleme alati olnud nõus kandma ka kõige keerulisemas olukorras nii riigis kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil. Seekord on meie põhiseisukohad, millega sirge seljaga asume pärast valimisi läbirääkimiste laua taha, järgmised.

 

Kõigepealt tööhõive ja töötuse probleemid. Valitsus ei ole tööhõive suurendamiseks ja töötuse tagajärgede leevendamiseks praktilisi samme astunud. Õigel ajal ei võetud töökohtade loomiseks kasutusele reserve. Samal ajal on valitsuse liikmed sotsiaalsete töökohtade loomist Tallinnas naeruvääristanud ja pealinna tegevust töötute abistamisel pisendanud. Meie jätkame sotsiaalsete töökohtade loomist, samuti toetame neid riigieelarvest. Hüvitame pikaajalise töötu sõidukulud töötukassasse ja tagasi kodukohta.

 

Hinnatõus on olnud suureks koormaks kõigile, kuid eriti neile, kelle sissetulek on väiksem, ja ka pensionäridele. Tuleb suurendada toimetulekupiiri 100 euroni (ligi 1565 kr), iga järgmise pereliikme puhul 80 euroni (1250 kr). Tõstame erakorraliselt kõiki pensione, sh vanaduspensioni vähemalt 35 euro (550 kr) võrra kuus.

Eestimaal ringi käies tõstatub inimestega kohtudes ikka ja jälle küsimus - miks mina pean töötama kolm aastat, et teenida välja üks pensioniaasta? See on ebaõiglane. Lahendamiseks tõstame penisoniosaku koefitsienti 1,0-ni alampalgaga töötamise eest ja suurendame eelkõige pensioni baasosa. Seadustame lesepensioni ning taastame pensionide tasuta kojukande. Platvormis ei unusta me ka puuetega inimesi.

 

Meie erakond tunnustab eelarvelist tasakaalu, kuid numbrite müriaadis ei tohi ära unustada inimeste toimetulekut. 2007. aastast alates on tarbimismaksude (käibe- ja aktsiisimaksu) tõstmisega radikaalselt lõhutud otseste ja kaudsete maksude tasakaal. See süvendas majanduslangust, sest vähendas siseturu nõudlust ning lasus eriti raske koormana väikese sissetulekuga perede eelarvetel.

Riigikogu keskerakondlased on järjekindlalt taotlenud tarbimismaksude alandamist, näiteks käibemaksumäära alandamist soojusenergiale 20 protsendilt 9 protsendile, ravimitele, sanitaar- ja hügieenitoodetele, puudega isiku abivahendile 9 protsendilt 5 protsendile, matusetarvetele ja -teenusele 20 protsendilt 9 protsendile, samuti eriotstarbelise diiselkütuse ja kerge kütteõli aktsiisimäära alandamist 110.95 eurolt (1736 kroonilt) 67.49 eurole (1056 kroonile) 1000 liitri kütuse kohta.

 

Oleme truud ka astmelisele tulumaksule, mis suurendab tuntavalt ühiskonna sotsiaalset sidusust ning võimaldab paindlikumalt reageerida majandustsükli muutustele. Eesti majanduse ülesehitamine ei ole kellegi muu kui Eesti riigi mure. Tähtis osa majanduspoliitikas on maksude erisustel, mis jätavad inimestele rohkem raha kätte ning annavad tarbijatele suurema kindluse, parandades seeläbi Eesti majandust. Kohalike omavalitsusüksuste tulubaasi taastame endisele tasemele, s.o11,93% maksumaksja brutotulust.

 

Kui Keskerakond oli valitsuses, kehtestasime tasuta sooja koolitoidu põhikooli ja kutsekooli õpilastele, tõstsime igal aastal õpetajate palka ning suurendasime riigi poolt rahastatavaid  üliõpilaskohti. Tagasime õpilastele tasuta õpikud ja töövihikud ning lõime 32 kooli juurde õpilaskodud.

Tugevas ja hoolivas riigis on tasuta ja hea haridus kättesaadav kõigile. Eesti tuleb kriisist välja, kui jõuliselt edendatud haridus tagab konkurentsivõime tööturul. Platvormi hariduse peatükk koosneb 29 punktist. Laiendame tasuta koolitoidu saamise ka gümnaasiumitesse ja kutsekoolidesse. Koolilõuna jaoks näeme ette vähemalt 1 euro (praegu 0.75 eurosenti). Lasteaiaõpetajatele kindlustame riiklikult kehtestatud palgamäärad ja loome riigipoolse toetusega pikapäevakoolid. Õpetajate puhul peame oluliseks kehtestada töötasude alammäärad vähemalt keskmise töötasu tasemele.

 

Kõike meie suure erakonna mõttekodades valminut ei suuda ma ühes juhtkirjas kirjeldada. Kinnitan aga, et uskudes Eesti inimese tublidusse ja meie kodumaa paremasse tulevikku on meil selge kava Eesti elu edasiviimiseks.

  

JÜRI RATAS

Keskerakonna programmitoimkonna juht



Viimati muudetud: 19.01.2011
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail