SDE: baltisakste probleemi tekitas Eesti riik ise

JARNO LAUR,      11. oktoober 2006


27. septembril arutas Riigikogu taas baltisakste vara küsimust. Sedakorda oli põhjuseks president Rüütli käik, millega ta saatis parlamendis 14. septembril vastu võetud Res Publica seaduseelnõu rahvasaadikuile muutmiseks tagasi, sest seadus polnud presidendi väitel põhiseadusega kooskõlas. Keskerakonna ja Rahvaliidu seisukohad pole pikki aastaid muutunud. Kumbki erakond leiab, et kahe okupantriigi lepinguga 1941. aastal Eestist ümber asuda lubatud etnilistel sakslastel pole tänaselt Eesti Vabariigilt õigust midagi nõuda ega tagasi saada.
Isamaa ja Res Publica Liidu ning Reformierakonna arvates tuleb ümberasujaid käsitada võrdselt kõigi 1940. a. 16. juunil Eesti kodakondsust omanud kodanikega.
4. oktoobril otsustas president Rüütel käsitletavat eelnõu taas mitte välja kuulutada ning saata see Riigikohtusse, kel on otsustamiseks aega neli kuud. Riigikogu sotside fraktsioon hääletas koos Liina Tõnissoni, Peeter Kreitzbergi, Sven Mikseri ja Mark Soosaarega baltisakstele vara tagastamise vastu. Kesknädal avaldab järgnevalt SDE positsiooni.

================================================================

Nendes paljudes diskussioonides ja debattides, mida Riigikogus on peetud, on tegelikult kõik argumendid kõlanud. Võin veel vaid üle korrata mõned asjaolud, millest lähtudes sotsiaaldemokraadid hääletasid.

Poliitikud kasutavad inimesi ära

Ennekõike on baltisakslaste vara küsimus olnud kogu taasiseseisvunud Eesti aja või vähemasti väga suure osa sellest meie poliitika ja ühiskonna lõhestaja. Ta on olnud ka eri erakondade poliitiline tööriist. See on minu meelest vale, sest nii kasutatakse inimeste kitsikut olukorda päevapoliitikas ära. Nagu näeme, on lahendus jälle parlamendist eemaldunud.

Täna ei ole küsimus enam selles, milline on ajalooline tõde, sest riigi haldus- ja kohtupraktika on olnud sedavõrd vastuoluline ja loonud pretsedendid, et ükskõik milline see ajalooline tõde ka ei oleks, mõlemal vastandlike huvidega grupil on tekkinud õigused. Tahame tunnistada või ei taha, aga need subjektiivsed õigused on tekkinud nii hilisümberasujate pärijail kui ka sundüürnikel.

Kui lähtume sellest, et Eesti on õigusriik, siis Riigikogu liikmed oma otsustes peavad neid õigusi respekteerima, kaitsma ja esindama.

Paraku hääletas Riigikogu enamus niisuguse eelnõu poolt, mis sisuliselt kompromisse ei paku. Sotsiaaldemokraadid on seisukohal, et vaid kompromiss oleks ainus lahendus, mis vastab õigusriigi põhimõtetele.

Kui Riigikogu 27. septembril hääletas selle poolt, et ühele poolele kaldu olev eelnõu Vabariigi Presidendile teist korda väljakuulutamiseks saata, jäetigi tõelise lahenduse otsimine Eesti kohtuvõimule.

Kohtule parlamendi töö

Minu meelest ei ole õige selline asjade käik, kus parlamendi suutmatus leiab väljundi kohtus. Lahenduste ja kompromisside otsimise koht on ikkagi ainult parlament. Seetõttu see eelnõu sotsiaaldemokraatidelt poolthääli ei saanudki.

Teemat arendades võiksin lisada, et viimastel kuudel toimunu ja Riigikogu saalis kõlanud väited oleksid olnud kohased pigem omandireformi aluste seaduse väljatöötamise ajal. Need põhimõttelised otsused on tegelikult kõik juba langenud. Kordan: täna ei ole küsimus ajaloolises õigluses või mingis muus eetilises ja moraalses kategoorias, vaid ühes õiguslikus situatsioonis, kus on tekkinud konfliktolukord mõlemalt poolelt legitiimsete ja vastandlike õiguste ja huvide vahel. Mõlemad grupid on seaduse järgi sisuliselt muutunud õigustatud subjektideks omandireformi aluste seaduse tähenduses.

Õigusselguse printsiipi on rikkunud riik ise. Meie peame lähtuma igaühe õiguskaitse printsiibist, ja see printsiip kaitseb mõlemat poolt. Sisuline lahendus saab siin olla ainult otsus, mis respekteeriks kummagi poole õigusi.

Nagu nägime, puudus parlamendil võime saavutada rahuldavat kompromissi, mis oleks õigusriigile kohane ja tagaks igaühe õiguste kaitse. Sotsiaaldemokraatidel on sellest väga kahju.

Pean ausalt tunnistama: ma ei näe, et parlament oleks ka sisuliselt tahtnud või suutnud sellist kompromissi leida. Las siis tõesti toob lõpliku otsuse Riigikohtu lahend.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (14)