Aini Härm hoiab Tallinna kultuuri [rubriik "8. märts -- naistepäev"]

Kultuuriväärtuste Ametile juhatajat valinud komisjon leidis, et Härmil on laialdased teadmised ja kogemused kultuuri ja hariduse valdkonnas ning suurte kultuuriürituste (Tallinna vanalinnapäevad) korraldamiseks ning et tal on visioon ameti rollist ja arengust. Härmil on tippjuhikogemused avalikus teenistuses, samuti väljakujunenud liidriomadused ning hea esinemis- ja läbirääkimisoskus.

Aini Härm, kas aeg on olnud piisav, et mõista Kultuuriväärtuste Ameti asendit nii keerulises omavalitsusüksuses nagu Tallinn?

Uuele juhile antakse tavaliselt 100 päeva kriitikavaba aega, ning kui siis pole uue tööga seonduv detailideni selge, tuleb tunnistada suutmatust valdkonda juhtida. Olen Kultuuriväärtuste Ametis juba enam kui kaheksa kuud ning kuigi iga päev toob kaasa uusi kogemusi, tunnen end oma vastutusalas piisavalt kindlana.

Muidugi aitavad mind otsuste tegemisel ja erinevate programmide ettevalmistamisel ameti spetsialistid. Nii tugevaid erialainimesi nagu meie ametis, annab tikutulega otsida. Osakonnajuhatajad Boriss Dubovik, Riin Alatalu ja Lennart Sundja on oma valdkonna tipud, kellega koos töötamine pakub suurt rahuldust. Nad tunnevad tööd pisiasjadeni ning võivad vastavalt olukorrale lühikese ajaga ümber orienteeruda. See on tugeva spetsialisti tunnus.

Enamikule linlastest samastub Kultuuriväärtuste Amet vanalinna ja muinsuskaitsega. Millised on ameti ülesanded?

Muinsuskaitse on vaid üks suund, millega Kultuuriväärtuste Amet tegeleb. Meie ülesanded võib laias laastus jagada kolmeks:

*Tallinna kultuurielu korraldamine koostöös linnas asuvate kultuuriasutuste, mittetulundusühingute, seltside ja sihtasutustega, arvestades traditsioone ja eripära;

*tallinlastele võimaluste loomine huvi- ja mittetulundustegevuseks ning vaba aja veetmiseks;

*muinsuste ja ajalooväärtuste kaitsmine, säilitamine ning väärtustamine linnaruumis.

Tallinna kultuurielu hõlmab nii professionaalset kui ka taidluskultuuri, samuti rohujuuretasandil sündivaid mitteformaalseid kultuuriilminguid, moodustades terviku, mille iga element on võrdselt oluline. Meil tuleb tegelda selliste tippüritustega nagu Birgitta festival, toetada Linnateatri tegemisi, Linnamuuseumi püüdlusi ekspositsiooni ajakohastada ja linlastele köitvaks muuta.

Üheks huvitavamaks meie ametile alluvaks kultuuriasutuseks on Tallinna Loomaaed oma mahuka ekspositsiooniga. Rõõmu teeb Keskraamatukogu kujunemine kultuurikeskuseks. Lävime kümnete kultuuriseltsidega toetamaks neid nii eesti rahvuskultuuri ja vähemusrahvuste kultuuriga kui ka erinevate huvialadega tegelemisel.

Mis puutub muinsusväärtuste kaitsesse, siis me ei tegele üksnes vanalinna temaatikaga. Tallinna tõeliseks väärtuseks lisaks rahvusvaheliselt tunnustatud ja UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud keskaegsele linnasüdamele on miljööväärtuslikud alad, mis peale arhitektuuriliselt ühtsele ruumilahendusele kätkevad endas ka elustiili ja sotsiaalse sidususe elemente, mis samuti kaitset vajavad. Miljööväärtuslikud alad on rikkus, mille nii tallinlased ise kui ka turistid peavad veel avastama.

Mis eristab Tallinna kultuurielu teiste Eesti paikade omast?

Pealinna koondub kodumaise kultuuri paremik. Suurimad teatrid, näitusesaalid ja muuseumid asuvad siin. Kohati aga hakkab Tallinnas domineerima identiteedipuudus ja huvide hajutatus, mis välistab väiksematele omavalitsustele iseenesestmõistetavad kohalikel tavadel ja kommetel põhinevad ettevõtmised. Näiteks puudub Tallinnal oma laulu- ja tantsupidu, nagu seda korraldatakse väikestes omavalitsuses. Et Eesti üldlaulupeod toimuvad siin, ei tähenda, nagu peaksime tallinlased ilma jätma võimalusest keskenduda päris oma peole.

Kas Tallinna oma laulupidu on plaanis?

Mõte on idanema pandud, ehk kannab ka vilja.

Palju on jälle räägitud Mustpeade maja ja Niguliste kiriku tagastamisest, mida valitsus plaanib. Mis toimub?

Tegemist on järjekordse näitega, kuidas valitsus eirab avalikkuse seisukohti ning püüab oma otsused teerullimeetodil läbi suruda.

Esmakordselt oli Mustpeade maja tagastamine Eestis tegevuse lõpetanud vennaskonnale, mille baltisakslastest liikmeskond lahkus riigist enne 1940. aastat, päevakorral 2006. aastal. Tookord taotles linnavalitsus maja tagastamata jätmist, kuid riik taotlust ei rahuldanud.

Tallinn vaidlustas tagastamiskorralduse kohtus, kus leiti, et riigi otsus on motiveerimata. Nüüd võttis Rahandusministeerium tagastamisteema taas üles, kuigi puuduvad uued argumendid. Valminud on tagastamiseelnõu, ning seda vaatamata kultuuriavalikkuse vastuseisule, kes leiab, et Mustpeade maja peaks jääma avalikku kasutusse.

Mustpeade maja pole kunagi varem olnud nii tegus kultuuriasutus kui praegu. Alates eelmisest aastast tegutseb Mustpeade majas Tallinna Filharmoonia ning aasta jooksul toimus ligi 300 kontserti või kultuurisündmust, mille korraldajaks oli enam kui 70 kultuuriorganisatsiooni. Läinud aasta septembrist on Mustpeade maja Tallinna Kammerorkestri kodusaal ning siia on Kadriorust üle toonud oma kontserdisarja Eesti Interpreetide Liit.

Mustpeade maja tagastamine pole õigustatud ka seetõttu, et Tallinn on paigutanud hoone renoveerimisse ja korrashoidmisse märkimisväärse hulga rahalisi vahendeid. Linna tellimusel teostati aastatel 1987-1990 põhjalik restaureerimine, mida võib lugeda väärishoonestu uuele elule äratamiseks. Kultuuriväärtuste Amet investeeris 2011. aastal sellesse majja üle 60 000 euro. See raha tahetakse nüüd, piltlikult öeldes, kandikul Mustpeade vennaskonnale kinkida.

Mis puudutab Niguliste tagastamist kogudusele, siis on teema muidugi valus igale kultuurilembesele inimesele. Kuna kirikuhoone kuulub riikliku kunstimuuseumi haldusalasse, pole ma selle teemaga nii otseselt seotud kui Mustpeade maja puhul, ent tegemist on sarnaste juhtumitega, kus valitsus suudab hinnata vaid ühe osapoole, nn õigusjärgsete omanike ootusi, jätab aga sootuks arvestamata rahva soovidega.

Muidugi on valitsusepoolne kanapimedus sümptomaatiline ning paneb muretsema kõiki, kellele eesti kultuur südamelähedane.

Ent kummalisi otsuseid ei tule mitte üksnes valitsuselt. Kahjuks langetatakse ka meie kohtutes kultuurivaenulikke otsuseid, mille markantseimaks näiteks oli ringkonnakohtu 9. veebruari otsus, mis kohustab Tallinna linna lammutama ajaloolise Trepi tänava väljakaevamistel avatud müüriosadele konserveerimise ja varingu takistamise eesmärkidel Vabaduse väljaku poolsele küljele rajatud juurde- ja pealeehitised ning muutma Nõelasilma värava konstruktsiooni selliselt, et välistada selle paiknemine Harju tn 30 kinnistul.

Tegemist on linna ja OÜ Uranos vahelise aastaid väldanud vaidlusega. OÜ Uranos omandas aastate eest Harju tänava äärse 715 m2 suuruse kinnistu ärilistel eesmärkidel. Linn tegi OÜ-le ettepaneku omandada ehitusõiguseta kinnistu hinnaga 357 500.00 eurot, s.t 500 €/m² , et tagada taastatud Trepi tänava säilimine.

OÜ ei nõustunud, nõudes sootuks kõrgemat hinda. Kohtulahendi valguses tundub, et ärimehed saavutavad oma eesmärgi ja sunnivad linna ostma avalike huvide kaitseks väikese ehitusõiguseta maatüki kuni 3,5 miljoni euro eest. Sellist hinda küsitakse linnalt.

Miks peaks Tallinn kohtu poolt soositud väljapressimisele alluma?

Siin puudub eriline mänguruum. 2006. aasta arheoloogiliste uuringute aruande kohaselt olid Trepi tänava lõunapoolses küljes paiknevad Harju tn 30 ehitise müürid säilinud 0,5 - 1 meetri kõrgustena. Uuringutulemuste põhjal tellis linn muinsuskaitse eritingimused, mis nägid ette ajaloolise Trepi tänava ja Nõelasilma ümarkaarse värava taastamise ja eksponeerimise.

Umbes 2,7 m kõrguse nõlva varisemise ohu tõkestamiseks rajati raudbetoonist tugimüür. Tallinna linna poolt kaevati välja ja taastati OÜ Uranos kinnistu piiril paiknev Trepi tänava sillutis ning väravani viinud trepp ja nendega piirnevate müüride säilmed. Müürid konserveeriti varisemisohu vältimiseks selliselt, et laoti kõrgemaks, ning taastati hävinud Nõelasilma värav.

Kui linn ei leia OÜ Uranosega kokkulepet, ehk siis - ei soostu maksma tillukese maalapi eest nõutud hinda, tuleb taastada endine olukord. Harju tänava puhkealaga liituv ajaloomälestis lakkaks olemast selline, mis linlasi ja turiste praegu rõõmustab.

Milline on lahendus?

Kohtuotsus on veel väga värske. Peame praegu oma juristidega nõu, mida ette võtta. Muidugi võime minna edasi Riigikohtusse, ent kuna protsessuaalseid norme pole rikutud, siis vaevalt see positiivset tulemust annaks.

Nii et Mustpeade majaga seonduvate pingete kõrvale on kerkinud Trepi tänava ja Nõelasilma värava konserveeritud osade hävimise võimalus?

Seda on veel vara öelda. Ühtki suppi ei sööda nii kuumalt kui keedetakse.

Aga mis puutub kultuuriväärtuste hävimisse, siis seda kahjuks juhtub, ning vaatamata meie ameti pidevale järelevalvele. On kummastav, kuidas mõned muinsusväärtuslike hoonete omanikud suhtuvad kohustusse väärtusi säilitada ja hoida.

Mõni värske näide?

18. jaanuaril avastasid meie ametnikud Rahukohtu 4 hoones korralise ülevaatuse käigus hinnalise võlvlae kadumise. Tegemist on viimaste aastate drastilisema sündmusega, kus vanalinnas hävineb haldaja süül oluline arhitektuuriline element.

Rahukohtu 4 on arhitektuuriansamblina kaitse all. Kinnistul asuvad hooned restaureeriti põhjalikult aastatel 2000-2004. Koos hoone omaniku, Altenberg Reval AS-i juhataja Magnus Akerborgiga maja ülevaatust teostanud asjatundjad avastasid 17. või 18. sajandi algusest pärineva keldriruumi ülevaatusel lõhutud põranda ja seintel ripnevad juhtmed, mis andsid tunnistust hiljuti toimunud omavolilistest ehitustöödest. Edasisel uurimisel selgus, et majaaluse keldri ühe ruumi võlvlagi on täies ulatuses kadunud. Omaniku väitel kukkus lagi 16. jaanuaril ootamatult sisse.

Kultuuriväärtuste Ametit omanik ehitustöödest ega tööde käigus toimunud varingust ei teavitanud. Kuna ebaseaduslike remonditööde juures puudus nõutav asjatundlik muinsuskaitseline järelevalve, võib ainult oletada, kas võlvi purunemise põhjustas hoolimatus või sihiteadlik lammutamine. Alustame toimunu suhtes uurimist ning vajadusel algatame väärteomenetluse.

Lõpetuseks tagasi meeldivamate teemade juurde. Millised olulised arengusuunad on pärast uue juhi tööleasumist võtnud Tallinna kultuurielu?

Ma ei tulnud Kultuuriväärtuste Ametisse revolutsiooni tegema. Olen piisava juhtimiskogemusega, et eelistada autoritaarsusele meeskonnatööd. Nagu juba eespool tõdesin, on ametis tugevad spetsialistid, kelle poolt välja töötatud arengusuundi järgin. Hetkel tegelen süvitsi linlaste kultuurivajaduste rahuldamiseks pakutava analüüsimisega, mis annab võimaluse täita avastatud tühikud. Kuna olen hingelt muusik, siis ehk just muusika osas on uusi algatusi kõige rohkem.

Mustpeade maja muutumist kammermuusikakeskuseks juba puudutasime, lisaks alustas seal tegevust jazzi- ja kirjandusklubi. Aasta algul pandi alus Tallinna Bachi-festivalile, millest, arvestades esimese festivali õnnestumist, tõotab kujuneda rahvusvaheliselt tunnustatud iga-aastane muusikapidu.

Tänavu tähistab 75. aastapäeva Tallinna Linnamuuseum. Juubeli tähistamiseks on planeeritud uudseid ja huvitavaid ettevõtmisi. Linnamuuseumiga seostub ka aastaid kasutuseta seisnud Neitsitorni renoveerimise projekt - selle valmimisel lisandub linnapilti tore turismiatraktsioon.

Kui rekonstrueerimistööd lõpule viiakse, tekib linlastel ja külalistel ainulaadne võimalus kõndida Lühikese jala tornist keskaegse müüri kaudu läbi bastionikäikude Vabaduse väljakule, nähes teekonnal Neitsitorni muuseumi väljapanekuid ning kohvikusse kavandatud näitusi, samuti Kiek in de Köki ekspositsioone. Seda kroonib tutvumine Ingeri bastioni juba avatud ning veel projekti teostamisel avatavate käikudega.

Senisest enam soovime koostööd arendada Eesti erinevate piirkondadega, et Tallinna tuntaks kui külalislahket pealinna. Kultuuriväärtuste Amet on avatud kõigile headele algatustele.

Intervjueerinud

URMI REINDE

[pildiallkirjad]

MUSTPEADE EES: Aini Härm seisab südamest ja õiglustundest linna rahadega korda tehtud maja säilimise eest kultuurile.

LUMI LINNAS: Talvine hetk koos kolleegide Karin Benksohni ja Egle Elleriga.

TALLINN KUI TURISTIDE MEKA: Aini Härm ütleb, et tänavu tähistab 75. aastapäeva Tallinna Linnamuuseum. Juubeli tähistamiseks on planeeritud uudseid ja huvitavaid ettevõtmisi.

Fotod isiklikust arhiivist

Jaga |