Lisaeelarvest võidavad enim pensionisüsteem ja haigekassa

MARIKA TUUS,      05. oktoober 2005


Maksude parem laekumine, eestlaste töökus ja kiire majanduskasv on võimaldanud tänavu teha lisaeelarve ja suunata täiendavalt vahendeid mitmetesse eluvaldkondadesse. Enim lisaraha toob eelarve pensionisüsteemi.

340 miljonit oli vaja suunata Keskerakonna prioriteediks olnud ja uue koalitsiooni kavandatud täiendavaks pensionitõusuks 1. juulist, kuna eelarves selleks veel raha planeeritud polnud.
Tänu sotsiaalmaksu suurenenud laekumisele sai osa rahast ehk pisut üle 237 miljoni suunata pensionikindlustuse reservi katteks, et halvematel aegadel oleks võtta. Ja pensionireservi suunati veel 117 miljonit eelarve muude tulude arvelt, mida varem kunagi tehtud pole. Juurde sai raha ka II pensionisammas.

Pensionil kindel vundament
Nii võib öelda, et pensionitõus seisab tõepoolest kindlal vundamendil. Res Publica teeseldud võltskartused, nagu poleks riik pärast pensionide tõstmist enam jätkusuutlik ja eelnõu on tehtud noorte inimeste arvelt, on ümber lükatud. Praegu võivad „äraostmatud" küll ainult kahetseda, et nad pensionitõusuks ühtki poolthäält ei andnud.
Aga raha saab juurde ka haigekassa. 439 miljonit suunatakse nii järjekordade vähendamiseks kui palgalepete täitmiseks. Eelmine valitsus võttis küll vastu seaduse arstide ja õdede palkade tõstmiseks, raha selleks aga ei kavandanud. Puudu jäi ligi poolteist miljonit. Nii võib öelda, et ravikindlustuse ülisuurest august, mis eelmise valitsuse ajal aina kasvas, on saanud 30miljoniline kasv.
Seda ei tuleks muidugi mõista niimoodi, nagu poleks meditsiinis probleeme. Täitmata on näiteks koalitsioonileppe punkt, mis näeb ette riigi poolt kapitalikulude ehk siis haiglate nn karbikulude osalistki katmist. Praegu võetakse see raha raviks ette nähtud vahenditest, mistõttu ravijärjekorrad on pidevalt ju pikenenud. Siiski võib nüüd, tänu lisavahendite suunamisele tervishoidu, oodata järjekordade lühenemist. Ehk teisisõnu, arstid saavad rohkem patsiente vastu võtta.
Raha on juurde antud ka AIDSi ravimitele, ent kahjuks tunduvalt vähem, kui minister seda taotles. Kiirabile on kütusehinna tõusuks juurde planeeritud neli miljonit, ravikindlustuseta inimestele vältimatuks abiks aga koguni 20 miljonit. Mitmed haiglad on raha juurde taotlenud, näiteks Jõgeva haigla, ja ministeerium on nõudega päri.
Rõõmustavat veel niipalju, et lisaeelarvest saab renoveeritud suur hulk lastehoolekandeasutusi, nende hulgas ka Siimusti lastekodu.
Samuti on eraldatud lisaraha laste- ja erihooldekodude palgakuludeks. Puuetega inimesed saavad proteesideks ja abivahenditeks juurde viis miljonit, rehabilitatsiooniks 6,4 miljonit. Koolitamiseks jätkub lisaraha 9700 töötule. Kuus miljonit eraldatakse puuetega inimeste tööturumeetmeteks. Nii et sotsiaalsfääril läheb hästi.

Ainult Mart Laar kurvastab
Ent kindlasti tuleb ära märkida, et ka haridussfäär saab üle kahe ja poole miljoni juurde, peamiselt kohalike omavalitsuste investeeringute toetamiseks, õppelaenudega seotud kuludeks ja eraldisteks kutseharidusse. Mitmed välisesindused saavad uue ilme või koguni uue maja. Veel lisatakse kapitali teede ehitamisse, keskkonnakaitsesse, julgeolekusse ja kultuuri.
Nüüd jääb üle oodata, et eelarve võetakse vastu. Võib öelda, et üle hulga aja on ühel eelarvel jälle inimlikku mõõdet ja sotsiaalseid väärtusi. Mida küll arvab sellest Mart Laar, kes veel kevadel kirjutas, et Eesti liikumine sotsiaalse heaoluriigi poole õõnestab meie majandust ja paiskab tulevikueestlased võlgade küüsi? Arenenud Euroopa riigid on aru saanud, et majanduskasvuga käib kaasas ka sotsiaalne kaasatus.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)