Õigusi tahetakse, kohustusi ei taheta

13. aprillil toimus Pärnu hotellis Strand kodanikuühiskonnafoorum, kus Erle Rikman rääkis teemal "Kodanikualgatusest Eestis". Ta pidas oluliseks kodanike ja nende ühenduste laialdast kaasamist poliitika ja õigusaktide väljatöötamisse. Demokraatias eristatakse kahte vormi - osalus- ja esindusdemokraatiat.

Osalusdemokraatia on otsedemokraatia, kus kõik otsused sünnivad kodanike osavõtul. See hölmab inimeste õigusi ja võimalusi selliste otsuste kujundamisel, mis mõjutavad nende eluolu. Kodanikualgatuse parimaks näiteks on iga-aastased talgud, mis Pärnus toimuvad minu arvates aktiivselt. Talgute jt ürituste eestvedajateks on paljud Pärnu kultuurikeskused: Nooruse Maja, Raeküla Vanakooli Keskus, Vana-Pärnu Kultuurikeskus, Aianduse ja Mesinduse Selts, Maarja-Magdaleena Gild, Rääma Selts jt.

Miks inimesed on passiivsed?

Kuid üritustest võtavad enamikus läbi aastate osa ühed ja samad inimesed. Miks on see nii? Erle Rikman mainis oma esinemises, et 72% inimeste arvates ei ole kodanikuühendusi piisavalt kaasatud ühiskonnaasjade üle otsustamisele ning 73% arvab, et ametnikega suhtlemine on keeruline ja aeganõudev. Tihti ei võeta kodanikuühenduste arvamusi kuulda. See on üks oluline põhjus, miks inimesed on passiivsed. Edela-Soome Eesti keskuse tegevjuht Kirsi Äyrä rõhutas kodanikuühiskonnafoorumil, et seltsid peavad tegema ennast inimestele vajalikuks. Nende ühenduses toimuvad koosviibimised, linnaaianduse ja käsitöö õpe, keeleõpe ja nõustamine. Olulist rolli noortega suhtlemisel mängib Facebook.

Vaasa Pärnu Seltsi esimees Raimo Vahtera pidas oluliseks erinevate seltside vahelist koostööd. Sõpruslinnade suhted ei tohi olla kellegi monopoliks; lisaks linnavalitsustele on sidemeid vaja ka asutuste, seltside ja kodanike vahel. Aastakümneteikkune kogemus on näidanud, et kuigi osa koostööpartneritest vahetub, sõprusseltside sidemed jäävad. Vaasalased on pärnakaid rasketel aegadel korduvalt aidanud. Pärast 2005. aasta Pärnu üleujutust korraldati Vaasas meie kannatanute abistamiseks korjandus, mille raames organiseeriti neli kontserti; eraldi toetas veel Vaasa linnavalitsus. Sellise kodanikualgatuseni on meil veel käia pikk tee.

Tahetakse õigusi, aga mitte kohustusi

Kõige aeglasemalt muutub inimeste mõtlemine. Tegutsemisel ja hinnangute kujundamisel on oluline, et arvestatakse mitte ainult oma vaid ka teiste õigusi. Korteriühistud on meil kõige levinum ühistegevuse vorm, nendes on kõige rohkem probleeme teiste arvestamisega ja ühise arvamuse kujundamisega. Enamasti tahavad inimesed endale rohkem õigusi, kuid mitte kohustusi, s.t. probleem on leida inimesi, kes oleks nõus kuuluma korteriühistu juhatusse.

Praegune valitsuskoalitsioon on "avatud turu" põhjendusega tõstnud elektrienergia hinda koos võrgu- jm tasudega 15-20%. Möödunud aastal suurenes ka soojusenergia hind Pärnus 21,5%. Seega muutus eriti oluliseks soojusenergia kokkuhoid, s.t. kõigepealt korruselamute soojustamine, küttetorustike korrektne isoleerimine, maja küttesüsteemi tasakaalustamine. See kõik annab rahalist kokkuhoidu, kuid neid töid ei saa teha korraga, sest ei jätku raha. Remondifondi- ja haldustasu tõstmine suurendaks korteriomanike rahalist koormust ning see tähendab võimalike võlgnike arvu kasvu. Võlgnikud võivad tekkida esmajoones noorte perede osas, kes on ostnud korteri laenu abil. Siit minupoolne arvamus, et kohalik omavalitsus peaks ehitama munitsipaalkortereid ka noorte perede tarbeks.

Soomes on sotsiaalsust rohkem

Võrreldes Soomega on meil sotsiaalset demokraatiat vähe. Suur osa mittetulundusühinguid tegeleb oma sisemiste probleemidega ega püüagi midagi muuta ja mõjutada. Meil pole veel teadvustatud kolmanda sektori tähtsust. Mittetulundusühinguid peetakse ennekõike ajaviiteseltsideks, mitte koostööpartneriteks, mis näitab meie riigisüsteemi nõrkust. Mittetulundusühingud tulevad appi seal, kus riigil ei jätku ressursse ja kus professionaale pole piisavalt. Maailmas peetakse demokraatias oluliseks aktiivset ja ettevõtlikku rahvast. Pärnus on selles osas teistele eeskujuks Raeküla Vanakooli Keskus, Nooruse Maja ja Maarja-Magdaleena Gild jt.

Ühistegevus on olnud eestlastele omane juba enne oma riigi saamist. Eesti Vabariigi algusaastail pandi alus majandustegevusele tugevate seltsingute ja seltside kaudu. Korraldati talguid, ühise raha eest osteti lokomobiile ja viljapeksumasinaid, asutati ühismeiereisid. Kus on meie tugevad MTÜ-d praegu ja kuidas nendega arvestatakse? Praegu, kus paljud inimesed on lahkunud välismaale, peaks olema aeg mõelda, kuidas olukorrast väiksemate kaotustega välja tulla. Suurte ja väikeste tulude ühesugune maksustamine ning käibemaksuerisuste vältimine on teinud Eestist oma elanike suhtes kõige hoolimatuma riigi Euroopas.

Demokraatliku riigi kujunemine on pikk protsess, milleks läheb vaja aega ja tööd, aga ka ühiskonna arengu seaduspärasusi tundvate inimeste kuuldavõtmist. Me peaks endale teadvustama, et õigused on mõttetud ilma kohustusteta ja vastutuseta. Me peame uskuma tulevikku ja oma võimetesse teiste rahvaste hulgas hakkama saada. Selleks läheb vaja usaldust ka oma liidrite suhtes. Rahval on alati õigus küsida, milline on olukord riigis ja millised on abinõud selle parandamiseks?

[esiletõste]     Suurte ja väikeste tulude ühesugune maksustamine ning käibemaksuerisuste vältimine on teinud Eestist oma elanike suhtes kõige hoolimatuma riigi Euroopas.

HILLAR TALVIK, Pärnu linnavolikogu liige,

Pärnu Ingerisoomlaste Kultuuriseltsi esimees,

KÜ Rohu 109 juhatuse esimees

Jaga |