Juubelihõnguses Mustvees igav ei hakka

Väljak Mustvee kultuurikeskuse, Konsumi kaupluse ja bussijaama vahel sai linna juubeliteks uue väljanägemise. Seal lehvivad Mustvee linna, Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu lipp. Pärast pikemaajalist vaheaega töötab kultuurikeskuse seinal taas Jõgevamaa sümboolikaga kell, mille löögid kostavad ka linnaserva. Aeg viib aga mõtted ka ajaloole, ja seda osatakse Mustvees väärtustada. Mustvee Vene Gümnaasiumi juures paikneb vanausuliste ning muude Peipsi-äärsete elanike traditsioone ja elulaadi tutvustav muuseum. Benito Agirre tänav on saanud nime Nõukogude armees teeninud ja Mustvee lähedal hukkunud baski rahvusest lenduri mälestuseks. Peipsi kaldal asuvat kahesaja kuuekümne Teises maailmasõjas langenu ühishauda ehib Elmar Rebase skulptuur "Leinav tütarlaps".

Mootorrattasadulas linnajuht

Mustveelased on valinud linna aukodanikeks mitmeid oma alal silma paistvaid ja teenekaid linnaelanikke, näiteks Mustvee puhkpilliorkestri kauaaegse dirigendi Valter Jaanuse ja EELK Mustvee koguduse õpetaja Eenok Haameri, kes õnnistas sisse tänavused linnapäevad. Juubelipidustustel aga kuulutati postuumselt aukodanikuks linnajuht Elmar Peterson, kes aastail 1953-1954 oli Mustvee rajooni täitevkomitee aseesimees ning 1954-1982 Mustvee linna täitevkomitee esimees. "Isa on meelde jäänud hooliva ja nõudlikuna. Paljude inimeste arvates oli ta selline ka linnapeana," arvas tütar Silvia Gussarova, kes võttis vastu tunnustuskirja oma isa aukodanikuks saamise kohta.

Vanema ja keskmise põlvkonna inimesed meenutavad Elmar Petersoni sageli mootorrattal ringi sõitva mehena, kelle linnajuhi-aastaid iseloomustas korrektne asjaajamine ja lugupidamine elanike vastu. „Sageli kuuleb ütlust, et vaat' kus Petersoni ajal oli kõik korras," märkis põline mustveelanna Laidi Zalekešina. Petersoni-ajal valmisid mitmedki elumajad, rajati kõnniteid ja veetrasse.

Kas Max Kaur on Ostap Bender või maksimalist?

2009. aastast peale on Mustvee linnapeadeks olnud aastail 2003-2007 Riigikogusse kuulunud Mati Kepp, Põlvamaa juurtega Urmas Laur, erinevatel perioodidel linna juhtinud ettevõtja Pavel Kostromin.

Tänavu 2. aprillil valis linnavolikogu linnapeaks keskerakondlase, Tallinna linnavolikogu korrakaitsekomisjoni esimehe Max Kauri.

Oma plaane volikogus tutvustades rääkis Kaur ka mõttest Mustveesse SPA ehitada. Mõnelegi ehk meenutas see jutt Ilfi ja Petrovi romaani "12 tooli" peategelase Ostap Benderi projekti Vasjuki linnas ülemaailmse malekongressi korraldamisest. Arutleti, kas sinna SPA-sse ikka tuldaks, kuidas selline turismi- ja puhkeasutus end ära majandaks.

Näiteks SA Jõgeva Haigla juhataja Peep Põdder aga arvab, et sellisel ideel võib jumet olla. "Mustvees tegeldakse praegugi taastusraviga ja Peipsi muda on hinnatud vahend raviprotseduurideks. Kui Mustveesse uus SPA ehitada, võiks see ennekõike olla turismi- ja terviseedenduslik asutus, kus kliendid koguvad jõudu ja energiat, harrastavad erinevaid spordialasid ja naudivad kõike, mida Peipsi pealinnas ja selle ümbruses on pakkuda. Usun, et külastajaid jätkuks, sest ega Peipsi järvistu põhja- ja keskosas polegi nüüdisaegset puhke- ja taastusraviasutust; Värska sanatoorium jääb ju lõunatippu," arutles tohtrihärra.

Valged roosid Kristiina Ojulandile

Piisavat elevust tekitas Max Kaur ka Euroopa Parlamendi liikme ja Reformierakonnast välja aetud Kristiina Ojulandi piduliku vastuvõtmisega. Paljudele jäi meelde vaatepilt, kus linnapea blondipäisele eurosaadikule kimbu valgeid roose kinkis.

Kohtumisel Ojulandiga vaeti aga Mustvee arenguga seotud teemasid, muu hulgas ka sadama ehitamist ja selleks vaja mineva raha saamist.

Sellise, Mustvee käekäigule iseäranis olulise projektiga on tegelnud erinevad linnajuhid. Ka praegune juhtkond on käinud kohtumas regionaalminister Siim-Valmar Kiisleri meeskonnaga. Nii et põhjust on loota, et jää hakkab liikuma!

Mustvee aastapäevapidustustel oli Peipsi pealinna rahvale tervitusi ütlemas ka Tallinna abilinnapea Taavi Aas, kelle sõnul on Tallinna turgudele alati oodatud Peipsist püütud kala ning siinsed aia- ja põllusaadused.

Iseäranis rohkesti sai seda rohelist ja värsket kraami osta juubelipidustuste laadalt. Mitmekülgne haridus-, omavalitsus- ja majandustegelane Vello Mäesepp, kes aastail 1982-1984 oli Mustvee linna täitevkomitee esimees, tuli siia Peipsi rääbist ostma. "Mulle meeldib, et Mustvee on hubane ja rahuliku elutempoga linn, " ütles naaberomavalitsuse, Kasepää valla ettevõtja Riina Müürsepp, kes laadal oma puukoolis kasvatut müüs.

Mustvee atraktiivsust ja külgetõmbejõudu tõestab ka eriliselt rohkearvuline osavõtt juubelipidustustest. Täpset osalejate arvu on võimatu kokku lugeda, kuid ainuüksi õhtusel kontserdil oli muusikat ja tantsimisvõimalust nautimas üle 1600 inimese.

Aastapäevapeo kulminatsiooniks sai aga juubelisaluut "Mustvee 75", millele järgnenud öödisko kestis kuni päikese tõusmiseni Euroopa Liidu idapiiri tagant. Rannikul, mida mööda see maismaapiir kulgeb, paikneb nüüd National Geographic'u logo kujuline kollane aknaraam, mis seob omavahel mõlemal pool Peipsit asuvaid maailmu ja kultuure.

JAAN LUKAS, Jõgevamaa ajakirjanik

[fotoallkiri]

KOHTUMINE: Tallinna abilinnapea Taavi Aas ja Mustvee linnapea Max Kaur suve nautimas ja tõsisemate teemade üle arutlemas.

Jaga |