Veste: "Punamadrused Eestit helgesse tulevikku tüürimas"

RALF R. PARVE,      24. oktoober 2007


Eesti on mereriik ja paljude elutee on siinmail kujundanud meri. Meil on selliseid suurepäraseid merekirjanikke nagu August Mälk, Aadu Hint, Herman Sergo, Jüri Parijõgi... Kunstnikke, kes on merd maalinud, saab aga nii palju, et nende nimedki ei mahuks sellele leheküljele ära. Ent meri on meile andnud ka mõned madrustest haridusjuhid ja poliitikud.

Tänuväärne osa selles protsessis on Punalipulisel Balti Laevastikul, mis on varustanud ühiskonda poliitiliselt hästi karastatud inimestega. Esimesena nimetaks siinkohal kunagist Tallinna linnaülemat Aleksander Hendriksoni. Tasakaalukas mees, kellest miski ei olenenud, põlistas oma nime Pärnu maanteele esimese viadukti ehitamisega, mis sai üle aegade ulatuvaks nimeks Hendriksoni küür.

Kroonlinna madrus Eesti haridust kujundamas

Eesti hariduselu venestamisse on tubli isikliku panuse andnud mees, kes kandis hüüdnime „Kroonlinna madrus". Tema õige nimi oli Arnold Koop ning ta oli sõja ajal olnud nii Balti sõjalaevastikus kui ka Eesti Laskurkorpuses. Pärast sõda saatis kompartei ta õppima Tallinna Pedagoogilisse Instituuti. Tudengiaeg kestis tal 1955. aastani, ent armastatud partei määras ta juba 1953. aastal samasse õppeasutusse dekaaniks. Mis tasemel siherdused teadusmehed olid, tooks pisukese näite.

Üks Stalini-aegne üliõpilane meenutas mulle aastaid tagasi, et
ÜK(b)P ajaloo õppejõud Vilhelm Reiman pani TPI-s viie vaid sellele tudengile, kes oskas perfektselt vastata õppejõu küsimusele: "Mis lendas uppi?" Maksimumhinde sai see, kes Reimani loengutes omandatu põhjal teatas: "Romanovite pori ja verega määritud vanker lendas uppi." Lõpuks saadi Nikita Kukuruusa sulaaegadel aru, et sihuke püüdlik mehike teeb kommunismiideaalidele pigem kurja kui head, ning ta saadeti korralikule pensionile.

Ent madrus Koobi parteikarjäär kulges üksnes ülesmäge. 1960. aastal lõpetas ta NLKP KK Ühiskonnateaduste Akadeemia. Sellele parteilisele õppeasutusele andis mulle omal ajal hinnangu üks ajalookandidaat, kes lausus: „Seal tehakse isegi aiateivastest teaduste kandidaadid."

Isand Koobist aga sai Moskva poliitkooli lõpetamise järel TPedI rektor (1960–1968) ning aastaiks 1970–1988 TRÜ rektor. Kange mees viis vahepeal kõrg- ja keskerihariduse ministrina ellu Moskva tulnud venestamiskorraldusi, rektorina aga heitis ülikoolist välja 24. veebruaril Kuperjanovi haual käivaid üliõpilasi.

Punalipulise Balti Laevastiku politrukist Eesti peaministriks

Arnold Koobi „targal juhtimisel" algas ülikoolis ka teise Balti laevastiklase Andrus Ansipi parteiline karjäär. Seda 1978. aastal üliõpilasena NLKP-sse astumisega ja aasta hiljem orgaanilise keemia osakonna parteibüroo sekretäri asetäitjana organisatsioonilise töö alal. Muuseas, TRÜ keemiahoones töötas neil aegadel ka dissident Jüri Kukk, kelle KGB 3. märtsil 1980 arreteeris ja vangilaagrisse saatis.

1980. aasta sügisel sai Andrus Ansipist Balti laevastiku sõjaväeosas nr. 63413 – Tallinna linnahalli kõrval asuvas 414. sõjaväe-ehitussalgas – roodukomandöri asetäitja poliitalal. Lihtmadruse ja -sõduri keeles nimetati sellisel teenistuskohal asujaid politrukkideks. Mil viisil kandis ta uut tüüpi vabadusvõitlejana seal edasi eestluse vaimu ning mõistis punamadruste hulgas poliittööd tehes hukka MRP salaprotokolle, pole kahjuks veel teada.

Ent ladus mereväekarjäär avas Ansipile tee ka edasiseks tõusuks nii sotsialistlikul kui ka kapitalistlikul kodumaal.
Tallinn kavatseb lähiaegadel avada Jüri Vilmsi ausamba ja tähistada poetess Marie Underi sünnimaja asukoha.

Minu meelest on see täiesti tühi töö. Arvestades, et Reformierakond oma laupäevasel suurkogul avaldas kirglist soovi ükskõik mis vahenditega Tallinnas võim haarata, peaks seda kirgast unistust vääriliselt silmas pidama.

Miks ei võiks Tallinna linnahalli juures kõigi poliitiliste jõudude osavõtul pidulikult avada marmorist või graniidist mälestustahvli tekstiga: "Siin teenis aastail 1980-1982 politrukina Punalipulise Balti Laevastiku vanemleitnant Andrus Ansip. Au suurele ja väikesele kodumaale! Kodumaad ei unusta oma kangelasi!"

Kuna tartlased ei taha tallinlastest viletsamad olla, võiksid nemad paigaldada Tartu Ülikooli keemiahoone seinale kauni mälestustahvli: "Siin töötasid ja õppisid 8O-ndatel aastatel vabadusvõitleja Jüri Kukk ja orgaanilise keemia osakonna parteibüroo sekretäri asetäitja organisatsioonilise töö alal Andrus Ansip."

Niipaljukest siis vabadusvõitluse erinevatest vormidest.

Mida lõpetuseks öelda? Keit Pentus võrdles nädalalõpul Keskerakonda pronkssõduriga.

Mina võrdleksin Reformierakonda omakorda Balti punalaevastiku madrusega.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (5)