Hageris haarati hariduselul sarvist

Kohe algul kogunes hariduselaua taha suurim hulk arutlejaid. Õhtut juhtinud Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Toomas Vitsut vabandas, et haridus- ja teadusminister Mailis Reps veidi hilineb, kuid see andis arutelule veelgi hoogu juurde. Hariduse laud lükati kokku väga sobivalt tööpoliitika lauaga ning selle laudkonna juht, Riigikogu liige Oudekki Loone imporditi kohe ka haridusdiskussiooni juhtima ning parimaid ideid üles märkima. Käivad ju hariduse omandamine ning hilisem või samaaegne tööelu kogu aeg niikuinii käsikäes.

Vabatahtlik Ukrainast

Üheks parimaks näiteks sellest olid kohaliku noortekeskuse õppurid ning vabatahtlikud, kes aitasid Hageris arutelu ette valmistada ning osalesid ka ise laudkondade aruteludes. Kõige kaugemalt oli kohale tulnud Farid Ažižov, kes on pärit Mariupolist, Ukraina sõjalähedasest piirkonnast. Farid töötab Euroopa Liidu noortevahetuse programmi alusel vabatahtlikuna Kohila lasteaias „Sipsik“ ning üritab selle aasta jooksul, mil ta Eestis viibib, maksimaalselt tarkust ning tööoskusi omandada. Farid oskas Eestis viibitud viie kuu järel lausuda mõned laused, nagu „ma olen vabatahtlik“ ning „mulle väga meeldib Eestis“, seepärast abistas teda tõlketöös üks sagedasemaid rahvakohtumistel käijaid Vsevolod Jürgenson. Vsevolod sekkus hilisema diskussiooni käigus ka ise haridusprobleemide lahendamisse, pakkudes, et kutseharidus peaks muutuma hariduselu loomulikuks osaks ning et seda tuleb omandada juba noorest peast alates.

Peaminister Jüri Ratas, kes jõudis samuti arutelul osalejaid tervitama tulla, sõnas, et nendest kohtumistest välja kasvavad ideed võetakse kindlasti arvesse valimisplatvormi ning erakonna programmi tegemisel. Ta kutsus üles oma ideid kõigil julgelt välja käima, sest ükski neist pole ülearune ning eriti on vaja neid maapiirkondades, sest Eestimaa elu ei saa olla ainult Tallinnas ja suuremates linnades.

Kui hariduselaua-vestlustesse sekkus minister Reps, siis läksid arutelud veelgi elavamaks. Lahati nii kohaliku Kohila kooli kui ka Rapla koolide, eriti aga täiskasvanute gümnaasiumi, kust oli kohal mitu pedagoogi, lausa eksistentsiaalseid küsimusi. Kuni selleni välja, et kellele kuuluvad täiskasvanute gümnaasiumid ja milline on nende osa hariduselus edaspidi. Rapla koolijuhtide seas vedas aktiivselt keskustelu täiskasvanute gümnaasiumi õppejuht Kristi Luik.

Koolid ja kohalikud

Minister pidas püstijalu nii kohalike kooli- kui ka vallajuhtidega debati teemal: kas Eestis peaks olema rohkem munitsipaal- või riigigümnaasiume; kes peaks olema gümnaasiumide omanik; milline võiks üldse olla hariduspoliitika edaspidi? Mõtlemiseks kohalikele jäi üles ettepanek, et tulevikus võiks näiteks Rapla riigigümnaasiumi filiaal asuda Kohilas.

Õhtut kokku võttes märkis Toomas Vitsut, et kohaliku hariduseluga seonduvadki kohapeal paljud valdkonnad. Niisugustel kohtumistel nagu Hageris saadakse probleemid ära rääkida ja paberile panna ning leida neile hiljem ka lahendusi.

 Regionaalpoliitika laudkonda vedanud Jüri Võigemast sõnas, et ilma kohapealse hariduseluta on keeruline ellu viia ka tõhusat regionaalpoliitikat. Aruteludes selguvadki need küsimused, mis on tähtsad ning mida on võimalik lahendada.

AIVAR  JARNE

Jaga |