Tagurpidine Kogan

HERBERT VAINU,      27. juuni 2001


Kui olin 6. juuni Kesknädalas läbi lugenud Virge Loskiti minuga polemiseeriva loo "Ajaloohuviline vaidleb ajalookandidaadiga", tegin kõigepealt kokkuvõtte: tagurpidine Kogan. Kuna aga praegu elame Eesti Vabariigis või vähemalt Tallinnas loosungi all "Elagu Laari-Voogi-Tarandi-Kogani murdmatu liit!" ning polaarsed vastandid on ühinenud, siis see justkui ei sobi. Pahupidine Kogan oleks ühtlasi ka pahupidine Laar.

Juhin tähelepanu ainult mõnele loogikaveale. Virge Loskit väidab, nagu oleksin ma öelnud, et 1944. aastal oli Eesti Vabariik rahvusvaheliste suhete subjekt. Loomulikult sai ta olla seda vaid niikaua, kuni ta eksisteeris, s.o 1940. aasta suveni.
Minu oponent kritiseerib pikalt tsiteerides ühte minu üldistavat väidet, kuid jätab seejärel kõrvale faktoloogia. Jätab kõrvale selle, et 1939. aasta suvel oli Eesti Leedu, Läti ja Soomega võrreldes kõige Saksamaa-meelsem riik Balti regioonis, nurudes erinevalt teistest Hitlerilt mittekallaletungi lepingut ning andes nii Hitlerile kätte ülemaailmse tähtsusega trumbi Roosevelti hoiatuste vastu. Kuidas seda fakti kummutada ilma absurdsuseni jõudmata?
Ärgu Loskit nii palju pahandagu, et ma leian Eesti Vabariigi olevat kaassüüdlase Teise maailmasõja puhkemises - mitmed Inglismaa, Prantsusmaa, USA jt riikide ajaloolased väidavad, et nende tollased riigijuhid olid ka. See on isegi üks NATO (loomise) õigustamise leidmotiive: Hitleri suhtes ajasime ebaõnnestunult apeasement- (rahustamis)poliitikat, nüüd me seda Nõukogude Liidu suhtes enam ei korda.
Aitab juba ajaloo üliemotsionaalselt must-valgena kujutamisest! Isegi seal, kus lugu paistab olevat täiesti selge, ei pea ajaloolased süüdlaseks ainult ühte poolt. Pean silmas esmajoones Soome-Nõukogude Liidu talvesõja puhkemist. Mõned ajaloolased väidavad, et saatuslikku arengut saanuks vältida, kui kumbki pool poleks teinud vigu. Olen seda küsimust põhjalikult uurinud, lugenud mitmeid sellest kirjutanud autoreid erinevates keeltes ja tean, mida räägin.
President Päts oli saksameelsuse põhiautor. Kuid Ando Lepsi pikemas kirjutises, millele ma reageerisin ja kutsusin esile Loskiti vihapurske, on ka viide M. Ilmjärve dokumentaalselt tõestatud väitele, et Päts sai raha samuti Moskvast.
Oleks aeg ajalugu rahulikult ja ühiselt läbi sõeluda ning kõiki aspekte arvestades kujundada välja võimalikult tõepärane pilt. Mitte nii, nagu teeb mõni ajaloolane põhimõttel "kust tuul, sealt meel": eri aegadel tuiates ühest äärmusest teise, ülerõhutades kord ühtesid, kord teisi momente ja alarõhutades või koguni maha vaikides teisi, andes nii sündmustele võrdselt ühekülgseid tõlgendusi.
See ei kehti mitte ainult ajaloo, vaid ka päevapoliitika kohta.
Põhiliselt eestlastest koosnevate parteide kursid pole ju nii erinevad, et oleks võimatu välja töötada ja ühiselt ellu viia realistlikku, rohkem tegureid arvestavat joont, vajadusel sulandada sinna ka Kogan. Aga ei, tulistatakse pilti ja aetakse nn eesti jonni. Ning kui seejuures raskustesse satutakse, jätkatakse jonnimist edasi, jõudes Andrese ja Pearu kemplemisest lollimate absurdsusteni, nagu see on praegune Laari-Kogani liit.
Tean, et Kesknädala toimetus on praegu kaastöödest üle ujutatud. Kuid loodan, et see kirjutis siiski avaldatakse.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)