Eesti inimesel on õigused, kuid kas need on ka kaitstud?

Te saite hiljuti Rahvaliidu kongressil erakonna aseesimeeste valimistel parima tulemuse. Kas see toob juurde ka rohkem vastutust ja kohustusi?

See on erakonnakaaslaste hinnang tehtule ja ootus uuteks väljakutseteks. Olla ühes suures erakonnas juhtpositsioonil on mulle suur au  ja ka suur vastutus. Teatud mõttes on see ka ühisvastutus, mis nõuab aktiivset osalemist meilt kõigilt, ja partnerlust, sest süsteem on just nii tugev, kui tugev on ahela nõrgim lüli.

Kindlasti olete viimasel ajal palju suhelnud nii paljude inimestega Rahvaliidust kui ka nendega, kes ühtegi erakonda ei kuulu. Mida arvatakse olukorrast Rahvaliidus ja selle tulevikust?

Rahvaliidu põhimõtteiks on rahvuslikud aated, perekond ja kodu, hoolivus, tasakaalustatud ja säästev areng. Eestimaa Rahvaliit on püüdnud võimalikult paljusid inimesi panna mõtlema sotsiaalsetest probleemidest ja riigi, kohalike omavalitsuste, kodanikuühenduste ning iga inimese enda võimalustest nende probleemide leevendamisel.

Probleem on selles, et peaaegu igal poliitilisel jõul on suund, mida ajada. Kogu selle tegevuse taustal on nii mõnelgi poliitilisel jõul ununenud peamine - inimene, rahvas, kelle asja aetakse. On ununenud, et vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 28 on igaühel õigus tervisekaitsele, õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral ning et lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. Õigused on, kuid kas need õigused on ka tagatud? Rahvaliidu jaoks on asjad selged. Meie missioon on eestluse elujõu hoidmine, ja seda on Rahvaliit teinud nii opositsioonis kui ka valitsuses. Rahvaliitu on peetud „raskeks" koalitsioonikaaslaseks.  Eks muidugi, palju lihtsam on ju valitseda koos nendega, kes oma valijate huvidest mööda hiilivad ning  igas asjas järele annavad. Rahvaliit ei ole seda kunagi teinud ega  kavatse ka kunagi teha, sest valijate  huvide eest seismine on olulisem kui teistele erakondadele meelehea tegemine.

Eesti vajab erakonda, millele rahvuslikud ja pikaajalised eesmärgid on tähtsamad kui lühiajaline kasu. Rahvaliit on selline erakond.

Mis on üldse praegu kõige olulisem, et inimeste usk Rahvaliitu ei väheneks, vaid suureneks?

Siinjuures on paslik pisut tahavaatepeeglisse piiluda. Rahvaliidul on suurte ja strateegiliste otsuste puhul õigus olnud. Rahvaliitlased on öelnud, et suurte infrastruktuuriettevõtete jt Eestile oluliste objektide müümine on viga. Eesti Raudtee müüdi, reisirongiliiklust peeti hääbuvaks ja mittevajalikuks transpordiliigiks, teraviljahoidlad müüdi, praamid müüdi, jäälõhkujad müüdi. Et ei rakendatud pensioni II sammast ehk rakendatavad kogumispensioni põhimõtted töötavad väiksema sissetulekuga inimeste kahjuks, selle kõige tagajärjed on nüüd näha.

Selleks et saada tulevikus õiglast pensioni, peab kaks kolmandikku töötajaskonnast pingutama kolmekordselt, aga kirja saad ikka ühe aasta. Riigi teraviljavaru toimetati aastaid kõrvale, jäälõhkujate rentimisele on kulunud kordi rohkem raha, kui nende müügist saadi. Rahvaliit on alati olnud seisukohal, et omamaine tootja vajab tuge ja kaitset.

Väga hea, et elektrijaamad jäid tänu meie algatusele ning 160000 inimese toele Eestile. Eesti Raudtee on tagasi ostetud, reisirongiliiklus on kindlustanud oma eluõigust ja õige pea võib juba paari tunniga ühest vabariigi otsast teise vurada.

Riigis puudub üksmeel kogu Eestit puudutavate probleemide (näiteks majandusliku kihistumise tagajärjel ühiskonnaelust kõrvale jäämine) mõjust kogu ühiskonna arengule; süvenevale vaesusele, rahvastiku kidumisele, turvalisuse puudumisele lahenduste leidmiseks.

Väidetakse, et pensionide, töötushüvitiste, toimetulekutoetuste ja peretoetuste reaalväärtuse säilitamiseks praegu kehtivate toetusemaksmise kriteeriumide alusel puuduvad riigil ressursid. See pole tõsi - kõik sõltub prioriteetidest, väärtustamisest. Kui seame oma eesmärgiks tasakaalustatud riigi ja kõige olulisemale kohale rahva toimetuleku, küllap siis ka riigieelarve struktuur ja sisu muutuks.

Olen kindel, et rahvaliitlased saavad vastutuse ja kohustuste kandmisega hakkama ning et Eesti areng õnnestub pöörata tagasi inimesest hoolimise ja eestluse väärtustamise rööbastele.

Küsinud JAAN LUKAS, Jõgevamaa ajakirjanik

Jaga |