Üha paisuv „verevahetus“

Juba murrame tõsimeeli pead selle üle, et kuidas sissetoodud umbkeelsetest väljamaalastest kasvatada uusi „asenduseestlasi“ (?!?). Kui see pole tõeline verevahetus (oma veri võõra vastu), siis mis see on? Ja kui palju kordi kallimaks see kõik kokku läheb, võrreldes sellega, mis algusest peale kulunuks minimaalse elatustaseme tagamisele, et eestlased loobuks Eestist ära minekust.

Igihaljas tõde on see, et õnnetust ennetada ja ära hoida on alati palju kordi kergem, kui juba lahvatanud õnnetusega hakkama saada. Keskerakond võttis endale vastutuse nii tõsise väljakutse pärast ja hakkas radikaalseid meetmeid kasutades 17-aastast „tulekahju“ kustutama, et Eesti riiki päästa. Samas näeme, kuidas parempoolsed erakonnad selle vastu võitlevad, ja nii kujunebki olukord, kus Keskerakonna tõhusamaid meetmeid paremuse suunas üritatakse „lihvida“ vaid kosmeetilisteks ilustusteks, mis muidugi on paremad kui mittemidagi, kuid vajalikku muudatust vaevalt et toovad ega suuda nihutada olukorda riigis surnud punktist sellises suunas, millega kaasneks nende tublide eestlaste stimuleerimine jääma kodumaale elama, töötama ja peret kasvatama, kes juba praegu kohvreid pakivad.

Või innustaks neid tublisid eestlasi, kes elavad ja töötavad välismaal, kuid jälgivad olukorda kodumaal, mõlgutama mõtteid võimaluste avanedes naasta Eestisse.

UDO KNAPS, Märjamaa, Rapla maakond

Jaga |