Poola parempoolsed ristasid mõõgad

Rita Makarova.,      15. veebruar 2006


2. veebruaril kirjutati Poola religioosse telekanali TRWAM prožektorite valguses ja raadio Maarja (Maryja) vaimulikest ajakirjanike juuresolekul alla stabilisatsioonipaktile. Valitsuspartei "Õigus ja Õiglus" liidri Jaroslaw Kaczynski, Enesekaitse Partei liidri Andrzej Lepperi ja Poola Perede Liidu esimehe Roman Giertychi allkirjad peaksid kaitsma Poolat ennetähtaegsete valimiste eest.

Sellal, mil ajakirjanikud ootasid päevakangelasi, allkirjastati stabilisatsioonipakt üksnes valitud seltskonna ees. Ajaloolist sündmust said otseülekandes jälgida vaid telekanali TRWAM austajad ja raadio Maarja kuulajad.Alles seejärel suundusid poliitikud ülejäänud meedia jaoks välja kuulutatud pressikonverentsile. Suurem osa solvunud ajakirjanikke lahkus, jättes protesti märgiks põrandale oma kaamerad ja mikrofonid...

Allakirjutanud avaldasid rahulolu sõlmitud pakti üle, mida õnnistas raadio Maarja osanik, püha isa Tadeusz Rydzyk.

"See päev läheb ajalukku kui murdepunkt, mil alustame IV Poola Vabariigi ülesehitamist," kuulutas Roman Giertych. "Stabilisatsioonipakt tähendab radikaalseid muutusi riigis, suurt puhastust ja uut majanduspoliitikat," lisas Jaroslaw Kaczynski. Kolmas osapool Andrzej Lepper tõdes, et pakt sündis suurte valudega, kuid "vabariigi hüvanguks".

Opositsioonilt kostab teistsuguseid arvamusi. Sündinud pakti nimetatakse Poola poliitika häbiplekiks ja taunitakse kavandatavaid seadusi, mis annavad võimukandjatele suurema võimu ühiskonna üle. Tekkinud olukorrani viisid ligi neljakuulise vähemusvalitsuse tõusud ja mõõnad.

Kolmed valimised sügisel

25. septembri parlamendivalimised võitis konservatiivne parempoolne partei Prawo i Spraviedliwosc (Õigus ja Õiglus, PiS). Napilt teiseks jäi liberaalsema maailmavaatega parempoolne Platforma Obywatelska (Kodanike Platvorm, PO). Tunduvalt vähem kohti said Senatisse eurovastane Samoobrona (Enesekaitse) ja senine vöimupartei SLD (Demokraatlik Vasakliit), kellel siiski nii halvasti ei läinud, kui küsitlused olid näidanud – 55 saadikukohta Senatis ja 11,2% valijate toetus on SLD tubli saavutus. Esindatud on ka väga konservatiivne LPR (Poola Perede Liit) ja PSL (Talupoegade Partei).

Neist kaks esimest, legendaarsest ametiühingust "Solidarnosc" välja kasvanud erakonnad, lubasid valimisvõidu korral moodustada koalitsiooni. Valimistulemuste põhjal on PiS-il 155 kohta ja PO-l 132 kohta 460-kohalises Seimis. Koalitsiooni loomisel oleks valitsusel 287 häält.

Kaks nädalat hiljem toimunud presidendivalimiste esimese vooru järel reastusid parteide kandidaadid analoogselt parlamendivalimistele. Teise vooru läksid PiS-i Lech Kaczynski (56) ja PO Donald Tusk (48). Kuna PiS-i kandidaadil oli reaalne võimalus võita presidendi ametikoht, loobus tema kaksikvend, Õiguse ja Õigluse erakonna esimees Jaroslaw Kaczynski oma kandidatuurist peaministri kohale. Ägeda valimiskampaania käigus said kannatada mõlema partei omavahelised suhted. 23. oktoobril võitis teises voorus Kaczynski 54,5-protsendise toetusega, teiseks jäänud Tusk sai 45,5%.

Presidendivalimiste järgse jõudude vahekorra selgumisel takerdus PiS-i ja PO koalitsiooni moodustamine ning see muutus veel raskemaks pärast Seimi marssali valimist, kelleks sai PiS-i kandidaat Marek Jurek.

Valitsuspartei visioon "suurest paremast"

PiS ei varjanudki enam oma kavatsust moodustada vähemusvalitsus. PiS-i esimees Jaroslaw Kaczynski pidas seda õigeks mitmel põhjusel.

Esiteks, ta soovib parandada Poola riigi kvaliteeti, ja selleks vajab riik moraalset muutust. Eelkõige tuleb lõhkuda patoloogia riiki rikkuvas nelinurgas: kuritegelik maailm – osa eriteenistusest – osa ärimaailmast – osa poliitikutest. Struktuuride lõhkumine nõuab suurt poliitilist otsusekindlust ja selliste valdkondade juhtimist nagu haldus- ja siseministeerium, justiitsministeerium ja eriteenistused. Võimu jagamine koalitsioonipartneritega vähendaks otsusekindlust eesmärkide realiseerimisel.

Teiseks, meedias domineerivad vasakliberaalsed väärtused tuleb kallutada konservatiivseks. Selleks läheb vaja kontrolli avalike meediakanalite üle.

Kolmandaks, Kaczynski näeb võimalust ühendada kogu parempoolne valijaskond. Opositsiooni ei saa jätta Samoobronat ega LPR-i, sest parempoolne kriitika LPR-ilt ja sotsiaalsete positsioonide kriitika Samoobronalt viiks valijad segadusse. Valitsuskoalitsiooni ei sobi need parteid oma viletsa kaadri tõttu. Kireva minevikuga Andrzej Lepperi sobivus valitsusse on välistatud, Giertychi peetakse ettearvamatuks. Samuti ei taha Kaczynski jagada parteide esimeeste Lepperi ja Giertychiga "suure parema" aupaistet. Tahame ainult nende valijaskonda – rääkisid PiS-i poliitikud Seimi koridorides.

Vähemusvalitsuse esimesed kuud

Lubadustega või siis ennetähtaegsete valimiste ähvardusel õnnestus Kaczynskil saavutada Samoobrona ja LPR-i toetus Marcinkiewiczi meeskonnale 2005. a. detsembri lõpuni. Ebamäärane koalitsioon parlamendi tasandil vähendas küsitluste andmeil nende parteide niigi tagasihoidlikku reitingut.
"See päev läheb ajalukku kui murdepuninister Marek Belka esitas Seimile menetlemiseks oma eelarveprojekti, mitte aga parlamendi uue koosseisu algusest – 19. oktoobrist. Kuna ükski seadus ei ütle üheselt, kumb kuupäev tuleb õigeks lugeda, jääb otsustamine presidendile.

Seega on presidendil parlamendi laialisaatmise vöimalus ilmselt olemas.

Vennad Kaczynskid teevad ajalugu

18. jaanuaril teatas president kavatsusest vestelda kõikide erakondade esindajatega valitsusele stabiilse toetuse saamiseks. President kinnitas, et Seimi laialisaatmine ei sõltu eelarve esitamise tähtaegadest, vaid valitsuse toetamisest.

Samal ajal esitas Jaroslaw Kaczynski erakondadele ettepaneku, mida ei saa tagasi lükata: kas toetate pool aastat Marcinkiewiczi valitsust või tulevad kevadel valimised? Ettepanek oli mõeldud kõigile, välja arvatud SLD (Demokraatlik Vasakliit).

"Optimaalne oleks, kui kõik ettepaneku saanud erakonnad liituksid stabilisatsioonipaktiga," vahendas raadios presidendi arvamust tema pressiesindaja Maciej Lopinski. Valitsuspartei tingimusteta toetamise nõudes demokraatia piiramise elemente Lopinski ei näe. "Suveräänsus saab küll piiratud, kuid seda demokraatia nimel," lisas Lopinski.

Mida nõutakse erakondadelt erakorraliste valimiste vältimiseks?

Esiteks, toetada tuleb kümmetkonda seaduseelnõu, millest olulisemaks peetakse korruptsioonivastase keskbüroo loomist.
Teiseks, tuleb eelarve vastu võtta oluliselt koormavate parandusteta. Kolmandaks, Kazimierz Marcinkiewiczi valitsuse ministreid ei tohi umbusaldada muul juhul, kui ainult siis, kui keegi jõhkralt rikub seadust. Neljandaks, Seimi marssalit ei tohi tagasi kutsuda ega muuta Seimi töökorda suunas, mis vähendaks marssali tegevusvabadust. Lisaks ei tohi esitada valitsusorganitesse, ametnikkonda ega nõukogudesse kedagi, keda on tahtliku kuritegevuse eest karistatud, samuti isikuid, kes olid aastatel 2001–2005 SLD poolt avalikku teenistusse võetud või olid sel perioodil SLD liikmed.

Poliitikute arvates oli tegemist pigem diktaadi kui koostööpakkumisega. "Puudub veel nõue, et kõik saadikud kirjutaksid PiS-i astumise avalduse," ironiseeris üks saadik.

Ametiühingu Solidaarsus isa Lech Walesa on skeptiline. "Hoiatasin Kaczynskite eest – nad ei sobi antud ajahetke. Ma ei muuda oma arvamust: nad on väikesed, kadedad inimesed, kes jonnakalt püüdlevad võimule, ja ma ei tea, kas nemad teavad, milleks neile võimu on tarvis?"

Presidendile antakse võimalus

24. jaanuari öötundidel võeti Seimis 2006. a. eelarve 269 poolt- ja 180 vastuhäälega vastu. Lisaks valitsusparteile eelarvet toetanud väikeparteid ei varjanud oma motiive — eelarvet toetati erakorraliste valimiste hirmus.

Nüüd on presidendil võimalus 14 päeva jooksul Seim laiali saata ja tema kaksikvennal samapalju aega, et avaldada väikeparteidele survet stabilisatsioonipakti allakirjutamiseks.

Jaroslaw Kaczynskil on ära oodanud hetke, mis annab talle kõige suurema võimu teiste üle – tema kätes on valitsuse, Seimi ja parteide saatus.

(Ajalehtede "Gazeta Wyborcza","Zycie Warszawy" ja"Rzeczpospolita" põhjal koostanud Rita Makarova)



Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)