Inimsõbraliku kooli võimalikkusest

 Vt ka Ramo Pener, „Kas poistesõbralik kool on võimalik?“ (Kn 28. mai 2008)

Enamasti on niisuguste lugude autorid parasjagu lapsevanemad, kuigi nad seda ise eriti ei toonita. Sellest seisukohast on Ramo Peneri arvamuslugu mõneti eriline.

Autor deklareerib üsna selgesti kolme asja. Esiteks – ta on teismelise poja isa, teiseks – kõikides koolis ilmnevates väärnähetes on 99%  süüdi õpetajad, kolmandaks – ta ise kuulub samasse tsunfti ehk, järelikult, teab, millest räägib.

Mõneti on eriline ka selle kirjutise sisu – õpetajatele heidatakse eelkõige ette tüdrukute eelistamist ja poiste ahistamist.

Loo tonaalsus sunnib mind veel kord oma seisukohti kaitsma.  Tunnistan, et  tunnen end puudutatuna, kuigi ma enam õpetajana ei tööta. Samas möönan, et mul on hr Peneri  15-aastasele töökogemusele kõrvale seada veel enam aastaid õpetajatööd   seitsmes koolis Eesti eri paigus ja erinevatel ajastutel.

Räuskav õpetaja on erand

Meie koolides võib tõepoolest olla mõni õpetaja, kes tundides karjub ja räuskab ning eelistab tütarlapsi poistele, nagu kirjeldab R. Pener. See, et mina pole selliseid õpetajaid oma  kooli- ega tööelus kohanud, ei tee neid mõistagi olematuks. Suure tõenäosusega jääb selliste õpetajate protsent õpetajate koguarvust ühest väiksemaks. Ka sellisel väikesel arvul pole  inimisiksuste kujundajatena mingit õigustust, kuid neid  täiesti elimineerida ei õnnestu arvatavasti kunagi, nii nagu ei saa täiesti lahti pistisevõtjaist kohtunikest, ükskõiksetest  arstidest või alkoholilembestest autojuhtidest. Seepärast ei hakka ma arutlema, kuidas välistada sobimatute isiksuste pääsu õpetajatööle.

Vaidlen hr Penerile vastu, sest ta väited on esitatud üldistusena, mis sel juhul laieneb nii minu kui ka tema enda kohta (kui ta end just selle 99-st üle jääva ühe protsendi hulka ei arva).

Alustan endast, sest pole end kunagi pidanud ei veatuks ega ideaalseks õpetajaks. Olen suhteliselt vähe õpetanud üheaegselt poisse ja tüdrukuid. Enamiku tööelust olen tegelnud peamiselt poistega. Seega ei  laiene mulle süüdistus tütarlaste eelistamisest. Kõigisse poistesse olen alati suhtunud ühtviisi: toetavalt, õiglaselt, aga ka piisavalt rangelt.

„Ära puutu, kuradi pätt!“

Samas on mul nende suhtumisest ja käitumisest  jäänud mällu väga erinevad kogemused.  Kui 40 aastat tagasi  asusin tööle  Vaeküla internaatkoolis, kus juba toona oli õpilaste kontingent keskmisest probleemsem, ei olnud mul poistega mingeid erilisi  ekstsesse.  Ainus, millega tuli vaeva näha, oli see, et poisid  hilisel õhtul oma töö lõpetaksid ja töökodadest lahkuksid.

Kui 35 aastat hiljem asusin tööle Tallinna-lähedasse maakooli, panin imeks, et  vaid mõni üksik poiss tundis huvi tunnivälisel ajal töökojas tegutsemise vastu. Paljud neist suhtusid vastumeelselt ja hoolimatult isegi tundides antavatesse tööülesannetesse.

Mõlemas koolis sai korraldatud poiste töödest näitusi, tegime kingitusi emadele ja lasteaedadele, premeerisime tublimaid jne. Mulle jääb viimasest koolist aga igaveseks meelde selline intsident: 6. klassi poiss oli tunnis õpetaja poolt välja jagatud materjali asemele omavoliliselt võtnud õpetaja laualt teise klassi õpilaste jaoks ette valmistatud tooriku. Kui ma selle tema töölaualt ära võtsin, käratas ta: "Ära puutu, kuradi pätt!" Kui direktor selle olukorra  arutamiseks kutsus poisi ema "arenguvestlusele", saime ema suust kuulda tüüplauset: "Kodus on ta  ju nii hea laps!"

Sageli räägitakse, et poliitikuid pole mõtet milleski süüdistada, sest nende tegevus peegeldab kogu ühiskonnas toimuvat. Veelgi enam peegelduvad ühiskonna hädad koolis.  Raha- ja vägivallakultus, liberalism, karistamatus  ning eetiliste väärtuste devalveerumine on  need, mis  muudavad inimvaenulikuks  (mitte ainult poistevaenulikuks) ka tänase kooli. Näpuga näitamine inimeste peale, kes  näruse palga eest teevad  seal  tervistkahjustavat tööd,  ei muuda midagi.

Siia sobiks lisada mõneti anekdoodimaiguline lugu. Kui minu vene rahvusest garaazhinaaber kuulis, et olen kooli õpetajana tööle läinud, ajas ta silmad pärani ja lausus enda arvates ülima tunnustusena: "Siis tuleks sulle küll sotsialistliku töö kangelase nimetus anda!" 

Ramo Peneri  käest tahaksin aga küsida: kas selles, et  teismelised mehehakatised oma klassikaaslasi pededeks ja tütarlapsi lirvadeks sõimavad, on tema arvates samuti süüdi õpetajad? Või on see tema arvates  loomulik „ealine ja sooline iseärasus“?

Aitaks meeste mehine eeskuju

Mõistagi on ka õpetajate  roll koolis valitseva mentaliteedi kujundamisel ülioluline.  Seepärast püüan lõpetuseks analüüsida seda, millised erinevused peale ajastute olid eelnimetet kahe kooli pedagoogilises kollektiivis.

Vaekülas  oli tollal üle 50% meesõpetajaid  eesotsas karismaatilise direktori Elmar Kanteri  ja õppealajuhataja  Kaljo Viesega  (kes nüüd on kahjuks mõlemad juba ammu manalamehed). Mehed andsid poistele mehist eeskuju kõiges: töös, käitumises, distsipliinis, aga ka vaba aja veetmises ja spordis.

Teises koolis olime meestest vaid meie direktoriga kahekesi, lisaks poole kohaga arvutiõpetaja. Suur osa õpetajaid olid hiljaaegu kõrgkooli lõpetanud näitsikud, kes vahetundide ajal, kui koridorides ja hoovis tõeline möll lahti läks, ei julgenud õpetajatetoast  ninagi välja pista. Nad oleks pikali joostud.

Olen varasemates kirjutistes nii Õpetajate Lehe kui ka Kesknädala veergudel välja pakkunud  tänases koolis valitseva mentaliteedi muutmiseks erinevaid lahendusvariante. Lisan veel ühe, suhteliselt utoopilise. Kooliseadus tuleks viia kooskõlla soolise võrdõiguslikkuse seadusega, mis sätestaks, et iga kooli pedagoogilises kollektiivis peab mõlemast soost õpetajate arv olema võrdne, kusjuures mehed peavad olema läbinud kohustusliku sõjaväeteenistuse, olema pereisad  ja neil olgu edukalt sooritatud  füüsiliste ja vaimsete võimete testid.

Milliste vahenditega saaks tagatud sellise seaduse vastuvõtmine ja täideviimine, selle pähkli jätaksin pureda Riigikogule. Võimatu see igatahes ei ole.

 [esiletõste]

Kooliseadus tuleks viia kooskõlla soolise võrdõiguslikkuse seadusega - mõlemast soost õpetajate arv peab koolis olema võrdne.

ENDEL RIHVK, Tallinna Ülikooli dotsent

Jaga |