Kolme rahvarinde ühine tee vabadusele

KÜLLO ARJAKAS,      09. märts 2005


Mai algul saab täis viisteist aastat, kui lõunanaabrite viimane ülemnõukogu võttis oma deklaratsiooniga kursi riiklikule iseseisvusele. Seda tähelepanuväärset sündmust tähistati Riias teaduskonverentsiga "Balti vabaduse tee".

Konverents toimus Riia kongressikeskuses, meie mõistes sealses Karla katedraalis või Sakala keskuses. Kohale loodeti tuua kolme riigi presidendid, kutsed saadeti ka tipp-poliitikutele Aleksandr Jakovlevile Moskvast, Uffe Ellemann-Jensenile Kopenhaagenist ning Carl Bildtile Stockholmist, kuid nad piirdusid pikemate tervitustelegrammidega. Presidentide loobumise järel langesid ära mitmed tipptegijad idast ja põhjast – nemadki saatsid telegrammid.
Avakõne pidas Läti riigiminister Aigars Kalvitis, ühe õhtuse vastuvõtu võttis enda kanda Riia linnapea. Meeleolu loomiseks oli ette valmistatud lühike videofilm ning üritus algaski mälestusväärse Balti keti lauluga koori esituses. Konverentsi eel avati kolme maa ajalugu käsitlev foto- ja dokumendinäitus, kuhu iga riik oli välja pannud 33 iseloomulikku fotot.
Saali kogunes palju 1980. aastate tipp-poliitikuid. Eestist esinesid konverentsil ülemnõukogu juhataja Ülo Nugis, NSV Liidu rahvasaadikute kongressi liige Juhan Aare, Tartu Ülikooli professor Aadu Must ning allakirjutanu.
Terviseprobleemid ei lubanud kohale tulla Rein Järlikul, kes ettevõtmist Eesti poolelt koordineeris. Pingeliseks muutunud päevapoliitika ei lubanud pealinnast ära sõita Edgar Savisaarel, kes ettevalmistatud ettekande siinkirjutajale loovutas. Saalis oli näha veel Eesti suursaadikut Lätis ning Läti eestlasi. Kunagise Leedu ülemnõukogu liikmeid ja Sajudise juhtkonda oli paar bussitäit, sh ka praegune Europarlamendi liige ja toonaste sündmuste kangelane Vytautas Landsbergis.

Päevakava oli tihe

Üritus kavandati kui nelja sessiooniga rahvusvaheline konverents. Valitud vorm oli üsna raske: esinesid nii asjaosalised kui teadlased – ajaloolased, politoloogid ja juristid. Konverentsil oli nii akadeemilisust kui mälestuslikku, kohati tekkisid saalisviibijate vahel vaidlused ühe või teise hinnangu üle.
Moderaatoritel kujunes ajakavast kinni pidamine raskeks. Näiteks Landsbergis läks kõnepulti, laotas laiali paki pabereid ja teatas, et tema räägib Leedu iseseisvumisest niikaua, kuni teda katkestatakse. Samas tuldi mõne küsimusega otseselt tänasesse ja homsesse päeva: Balti koostöö puudumine seoses 9. mai tähistamisega, kompensatsiooninõuete koostamise metoodika jne.
Üritus oli mõeldud kui ettevalmistus koguteose „Balti vabaduse tee 1987–1991" valmimisele, mille kokkupanemise põhitöö lasub samuti lätlastel. Lätikeelse raamatu esitlus on planeeritud 3. maile, suurte riiklike pidustuste vahetule eelõhtule. Eestist peaks laekuma kümmekond artiklit, samapalju lisaks Leedust ning kunagi näeb trükivalgust ka kogumiku ingliskeelne variant. Elame-näeme.

Balti rahvaste koostöö

Ülo Nugis arvas oma ettekandes, et 1990. aasta märtsis valis Leedu oma tee ja kuulutas välja uue Leedu riigi. Leedulased olid seisukohal, et taastati vana Leedu riik. Koguni Landsbergis pidas vajalikuks paar repliiki teha.
Nugis piirdus lõpuks diplomaatilise tõdemusega, et kui leedulased nii arvavad, siis tema austab nende arvamust.
Järjekordsel arutlusel Läti Kodanike Komiteede (LKK) rolli üle, teatas üks saalisviibija, et LKK ei ole siiani laiali läinud, sest kõik ülesanded polevat täidetud, ning jätkas Läti-Venemaa piiriküsimusega. Küll aga sedastati, et LKK tegutses puhtalt Eesti eeskujul – kui sidemees Janis Putrins mõne deklaratsiooni Eestist ära tõi, siis tõlgiti see ümber, asendati vaid Eesti Komitee nimi.
Veel selgus, et Tautas Fronte liider Dainis Ivans valiti Läti rahvarinde juhiks lausa pooljuhuslikult – tal olnud kindel plaan sel päeval komandeeringusse minna. Mitmed tunnustasid Ivansi suurt rolli ning tema meelekindlust – otsuse kutsuda 13. jaanuaril 1991. aastal lätlased barrikaadidele tegi ta peaaegu ainuisikuliselt.
Landsbergis omalt poolt tunnustas Edgar Savisaart, meenutades, et tema kutsus televisiooni kaudu leedulased parlamendihoone kaitsele 1991. aasta jaanuaris, lähtudes 1990. aasta 15. mai Tallinna kogemusest.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (5)