Nädala juubilar AARE LAANEMETS 60

Aare Laanemets kandideeris 1995. aastal Riigikogusse valimisliidu „Õiglus" nimekirjas. Valimisliit loodi Eesti Demokraatliku Tööpartei ja rahvaalgatusliku Õigusliku Tasakaalu Erakonna koostöös. Hoian käes tagasihoidlikku mustvalges trükis valimislehte nr 692, kus Laanemets kirjutab, et kandideerib Eesti Vabariigi Riigikogusse selleks et parandada haridust püüdleva noorsoo ja pensionäride olukorda. Samuti peab ta oluliseks tõsta elanikkonna turvatunnet. Ja lõpetuseks on lause: „Ära alistu, tule valima, homne päev on MEIE teha."

Pärnumaal kandideerides kogus Aare Laanemets 278 häält. Toompea uksed jäid talle küll suletuks, sest tollalgi oli väiksemaarvuliste poliitiliste koosluste esindajatel ebareaalne parlamenti pääseda.

Rahvasuul jätkub aga ikka teravmeelsust. Nii levitasid naljahambad enne toonaseid valimisi ütlust, et Toots ongi punaseks läinud. Tegelikult sai see lausung küll alguse nõukogudeaegsest anekdoodist, milles Joosep Tootsi nimetati esimeseks Eesti kommunistiks, sest ta värvis maakera punaseks. Miks just punaseks, seda tuleks küsida vanameister Oskar Lutsult.

Kui rääkida Laanemetsa enda maailmavaatest, tuleb tunnistada, et omajagu pahempoolsust või õigemini sotsiaalset viha ülekohtu vastu temas tõesti oli. „Või kui ma näen, kuidas vanainimene veeretab sente sõrmede vahel, teadmata, kas osta veerand või pool leiba," mõtiskles ta ühes valimiseelses intervjuus. Samas usutluses räägib ta oma emast -- õpetajast, kes elas Sauel majas, mille „õigusjärgne" pärija järsku kaugelt välja ilmus. Nendes väljaütlemistes on piisavalt tulisust nagu ka ahjuroobis, millega Joosep Toots Paunvere kooliõpilastega kaklema tulnud saksa poisse ründas.

Naljaga pooleks võib öelda, et Laanemetsa juhiomadusi märgati ka sotsialismiajal. Valter Udami lavatükis „Vastutus" mängis ta rajooni põllumajandusvalitsuse juhatajat. Oma rollis oli ta sedavõrd veenev, et üks toonane tippametnik arvanud: Laanemets võikski põlluvalitsust juhtida, kui ta näitleja poleks.

Aare Laanemets sündis Tallinnas 1954. aasta 6. veebruaril, 1968 lõpetas Tallinna Spordiinternaatkooli. Sportimishuvi algas Sauelt, kus koos sõpradega rajati võrkpalliväljak ja spordiplats. Sportlikeks saavutusteks olid kolm kolmandat kohta kaugushüppes Harju rajooni kergejõustiku meistrivõistlustel. 17-aastaselt hüppas Laanemets kaugust 6.54.

1972-1976 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri seitsmendas lennus - viimases, mida juhendas Voldemar Panso ja kus kuulsust kogusid Urmas Kibuspuu, Jüri Krjukov, Sulev Luik, Peeter Volkonski, Ago-Endrik Kerge, Anne Paluver, Priit Pedajas, Lembit Peterson jmt talendid.

Aare Laanemetsa esimeseks töökohaks sai Tallinna Draamateater. Publiku ja kriitikute sümpaatia tõi talle taluperemees Kaarli roll Mikk Mikiveri lavastatud August Kitzbergi draamas „Tuulte pöörises", mille tegevus toimub 1905. a revolutsiooni keerises. Naispeategelast Leenat kehastas tulevane presidendiproua Helle Meri (toona Pihlak).

1983-1999 töötas Aare Laanemets näitlejana Pärnus „Endla" teatris, kus lõi üle 40 lavarolli. Indrekut mängis ta lisaks Merle Karusoo lavastatu „Täielisele Eesti Vabariigile" ka A. H. Tammsaare - Raivo Adlase dramatiseeringus „Armastuse võimalikkusest Vargamäel". Üheks säravamaks osatäitmiseks on peetud ka nimiosa Selma Lagerlöfi „Gösta Berlingi saagas".

Laanemets lavastas 11 näidendit, neist viis lastele. 1999 Endlas lavale toodud „Salaaia" eest pälvis ta parima lastelavastuse preemia.

Teatrimehe pedagoogitalent avaldus Pärnus kooliteatrit juhendades. „Ta oli lõbus ja konkreetne inimene ning piisavalt karm õpetaja," on meenutanud üks õpilasi, „Endla" teatri näitleja Ago Anderson, kes 1996. aastal koduteatris lavastatud „Kevades" ise Joosep Tootsi mänginud.

Aare Laanemets oli ka laulumees. Internetist võib leida hoogsa „Puusepa laulu", mida ta esitab lastenäidendis „Kuidas kuningas Kuu peale kippus". Säravaid osi oli tal ka mitmes muusikalis.

Režissöör Arvo Kruusement avastas Aare Laanemetsa „Kevade" filmi Tootsi mängima just tänu laulmisele, märgates teda Tartu Ülikooli peahoone ees, kus oli toimunud 1969. a juubelilaulupeole pühendatud lauluvõistlus. Koor, kus laulis toona 14-aastane Laanemets, saavutas esikoha.

Lauluga „Mis maa see on?" assotsieerub täna esimesena laulja Siiri Sisask (teksti kirjutas Peeter Volkonski), kuid viis on pärit Urmas Sisaski muusikast vabaõhuetendusele „Mahtra sõda", mille lavastas Aare Laanemets koos Ahti Puuderselliga. (Tõsi, ka selles lavastuses Mahtra mõisa mail Rapla lähedal esines peaosas Siiri Sisask. - Toim.)

Insult (või Laanemetsa kihlatu Heli Vahingu sõnul - südamerike) viis elujõus mehe igavikuteele kõigest 46-aastaselt 28. oktoobril 2000. Kolleegid „Endlast" Seppo Seeman, Peeter Kaljumäe, Jüri Vlassov ja Ago Anderson saatsid teda viimsele teekonnale „Gösta Berlingi saagast" pärineva lauluga, milles soovitatakse üks naps võtta, sest siis olevat ka surm rõõmsam; Vlassov aga valanud paar sõõmu „Jägermeistrit" kadunu kalmule.

Kui Aare Laanemetsale kord ausammas püstitatakse, võiks see asuda Pärnus. Kuid miks mitte ka Palamusel, kus ta filmides „Kevade", „Suvi" ja „Sügis" mängis kõige rohkem rahva südamesse läinud Joosep Tootsi? Ehkki Laanemets ise ei soovinud seda rolli ületähtsustada, ei saa keegi eri põlvkondadest publiku armastuse vastu.

„Kruusement tegi väga õigesti, et võttis Tootsi ossa ehtsa koolipoisi," ütles allakirjutanule Palamusel elav mitmekordne veteranide maailmameister sangpommispordis Ülo Kuusk, kelle arvates oli Aare Laanemets tõepoolest fantastiline näitleja.

JAAN LUKAS

Jaga |