Idee: tehissaar Paljassaare lahte!

MÄRT SULTS,      30. jaanuar 2008


Seadusandlus ei võimalda praegu kasiinosid sulgeda, sest neid reguleerib üldine ettevõtlusseadus. Kasiinod on võrdsustatud ettevõtjatena nagu kurgimüüjadki. Võrdse kohtlemise põhimõtte tõttu ei saa kasiinosid kuidagi ahistada. Minu ettepanek on hoolitseda nende eest muust linnakeskkonnast eraldi asuval saarel.

Kuigi olen linnavolikogu liige, olen ka Põhja-Tallinna halduskogu esimees. Linnaosade halduskogud teatavasti kinnitavad konkreetset linnaosa puudutavad detailplaneeringud. Möödunud aastal toodi halduskokku kinnitamiseks Paljassaare sadamaala eskiis ja detailplaneering. Neid dokumente ja rajatiste otstarvet nähes palusin projekteerijatel planeeringule juurde joonistada saare – kunstsaare, mis kujutaks endast planeeritud muuli jätku keset Paljassaare lahte.

Lätlastelt on mõndagi õppida

Nii saigi alguse minu tehissaare-idee, samuti selle teostuse analüüs ja edasiste tegevuste kavandamine.

Tehissaare-idee läbis ka avaliku aruteluvooru Paljassaare elanike seas. Neile oli vastuvõetav, et saarele planeeritaks kasiinod jms, mis on linnast välja viidud ja sinna ümber asustatud. Minule elanike heakskiidust piisas, et sel suunal tööd jätkata. Valmistasin volikogule ette eelnõu koos põhjendustega – alustamaks kunstsaare ellukutsumise pika jada esimest etappi, mis on tarvis läbida, et idee teostuks.

Näiteks Riias müüdi Daugava jões pisileetseljak 3,9 miljardi Eesti krooni eest. Meenutan seda näitamaks kunstsaare ettevõtmise kasumlikkust Eesti Vabariigile ja Tallinna linnale. (Muuseas, meil on Lätilt mõndagi õppida, kas või sundüürnike kriisi lahendamist.)

Mind on juba jõutud süüdistada Vene kapitali soosimises. Absurdjutt – ainult selleks, et mulle vastu töötada!! Mingit Vene kapitali pole ma üheski saareehitamise etapis mõelnud kaasata, sest juba praegu on kuhjaga Eesti investoreid, kes tahaksid sellises projektis kaasa lüüa. Kinnitan, et „majandustuusade" jutt Sultsi ulmeäriprojektist ja selle mõttetusest on puhas demagoogia. Või viha, et nad ise pole selle peale tulnud ja et nende poole pole keegi suurepäraste majandusanalüüside palumiseks pöördunud. Ja üleüldse, polegi vaja paluda! Vaadake enda ümber, ja te näete, kuhu nende „hästitöötavad" majandusmudelid meid on viinud.

Kasiinod kurgimüüjatega võrdsed

Eesti saarterohkusele viidates ja väites, et üht saart lisaks pole Eestile vaja, näitavad „majandustuusad" oma ettenägemisvõime puudumist. Las nad kalkuleerivad infrastruktuuri maksumust, hooldekulusid jne, mis mandrist eraldi seisvale maalapile tuleks teha. Kui arvutused tehtud, siis räägime, kes on ulmemees ja kes lihtsalt loll.

Praegune seadusandlus ei võimalda kasiinosid sulgeda, sest nad on üldise ettevõtlusseadusega reguleeritud. Kasiinod on võrdsustatud ettevõtjatena nagu kurgimüüjad ning, viidates võrdse kohtlemise printsiibile, ei saa neid kuidagi ahistada – kui, siis ainult sellega, et pakkuda kasiinodele alternatiiv, mis on ahvatlevam kui ruum linnas. Uus projekt tooks mitmeid kordi rohkem sisse. Ja see võimalus kasiino-oligarhidel niisugusel meelelahutussaarel ongi, kui nad end sinna sisse seavad.

Uue hasartmänguseaduse valguses kuuluvad alla 20 mänguautomaadiga kasiinod ja elumajades paiknevad kasiinod sulgemisele. Järele jäävad „haid", kelle tegevust saabki „ahistada" nii, seaduse piires loomulikult, et neil oleks kasulik kolida Tallinna kesklinnast üle kunstsaarele.

Silmas pidades kunstsaare strateegilist asukohta, ei oleks kasiinoturistidel enam asja Tallinna vanalinna. Kui saar valmis ja tööle pandud, siis on tema otstarve täidetud – linnas paiknevad kasiinod tühjenevad. Tehissaar muutub Euroopa Liidus väga meelsasti külastatavaks ajaviitmispaigaks, seda just rikkamapoolsetele turistidele ja jõukatele Eesti mänguritele. Siis poleks kasiino enam Soomest tulnud viina- ja juustuturistide meeliskogunemiskoht, ning ka Eesti miinimumpalga mahamängijatel läheb raskeks areneda mängusõltlaseks.

Jah, riik teenib raha!

Riik teenib hasartmängumaksudena tõesti raha, kogudes seda neilt, kel raha on külluses. Tallinn teenib rendimaksudest ja niisuguste turistide pealt, kes hea meelega jätavad oma kapitali siia, kasvõi ainuüksi sellepärast, et näha, missugune ime see mängupõrgute saar Eestis on.

Saare projekt ei tekita mängukohti kuidagi juurde, vaid viib need miinimumini, raskendades vaesemal kodanikkonnal ja alaealistel ligipääsu kasiinodele.

Ja veel, kui sellist tüüpi meelelahutustööstus saab koondatud ühte kitsasse piirkonda, on riigil ja kohalikul omavalitsusel lihtsam ja efektiivsem meelelahutusasutuste seadusliku või ebaseadusliku tegevuse üle kontrolli teostada, ning rakendada siis ka vastavaid sanktsioone.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (25)