![]() Nädala juubilar Kesknädal 10INNO TÄHISMAA, 12. august 2009Eestis on tavaks rääkida, et ajalehed jagunevad kaheks: ühed on parteilised väljaanded, nagu näiteks Kesknädal (Keskerakond), Eesti Teataja ja Tallinna Teataja (Reformierakond), Eesti Eest (IRL), ja teised siis n.ö sõltumatud väljaanded nagu Eesti Ekspress, Postimees, Päevaleht, Äripäev ja terve trobikond maakonnalehti. Kusagil vahepeal hõljuvad veel kohalike omavalitsuste väljaanded, mis on vastavalt selle partei või nende parteide omad, kes ühes või teises kohas parasjagu võimul on, aga see ei pruugi ka nii olla. Ent nagu iga asja puhul, nii tuleb ka ajakirjanduspildi puhul vaadata mitut poolt. Ja kui parteiliste väljaannete puhul on kõik selge – nad ei varjagi oma poolehoidu ühele teatud erakonnale –, siis teiste puhul on asi hägusem. Need teised, kes väidavad, et on sõltumatud, ei pruugi seda üldse olla, vaid võivad olla samuti parteilised lehed, aga varjatult. Nii näiteks pole ilmselt saladus, et Eesti ühele tuntumale ajakirjandusettevõtjale Hans H. Luigele sümpatiseerib IRL (Isamaa ja Res Publica Liit). See tähendab, et Luige väljaanded, ajalehed Eesti Ekspress, Päevaleht ja Maaleht ning internetiportaal Delfi, ei kirjuta kriitilisi artikleid IRLi kohta. Ja vastavalt siis pööravad rohkem kriitilist tähelepanu teistele. Postimehe grupi juhile Mart Kadastikule jälle sümpatiseerib Reformierakond, kuna Kadastik on ise Reformierakonna juhi Andrus Ansipi isiklik sõber. Käiakse üksteisel külas, saunas, arutatakse ilmaasju. Ja nii võib Reformierakond nautida immuunsust Kadastiku juhitavas meedias, see tähendab, ajalehes Postimees, selle veebiväljaandes, suuremas osas maakonnalehtedest, raadiojaamades Kuku ja Elmar ning telekanal Kanal 2. Nii, vaatame edasi. Päevalehele sümpatiseerib ka sotsiaaldemokraatlik partei, ilmselt Päevalehe teise omaniku, pikka aega Rootsis elanud ettevõtja Jaan Manitski vaadete tõttu. Nii et Päevaleht peab siis kaapima nii IRL-i kui sotside kintsu. Ja jääb Äripäev, mis on deklareerinud, et toetab Reformierakonda, ent viimasel ajal on toetanud IRL-i. Vähemalt on Äripäev aus, ei varja oma eelistusi. Nüüd edasi, nagu öeldakse, kes maksab, tellib ka muusika. Ehk siis, ajalehtede juhid ja omanikud annavad ajakirjanikele ette suunised, mida kogenud ajakirjanikud juba õhust aimavad. Ehk siis – Hans H. Luige väljaandes töötav ajakirjanik teab ka une pealt, et IRL-i poliitiku kohta pole ilus pahasti kirjutada, kuid kriitiline artikkel Keskerakonna või Edgar Savisaare kohta tagab Hans H. Luige kiidusõnad ja poolehoiu, preemia ja palgakõrgenduse. Niisamuti toimub see teistes lehtedes, mis samal ajal deklareerivad, et on täiesti sõltumatud. No see on puhas vale, loomulikult. Teoorias on lehed sõltumatud, praktikas ei ole. See on ka loomulik, kuni lehte panevad kokku inimesed, mitte masinad. Iga leht tegutseb omaniku huvides, öeldagu, mida tahes. Ja läbi aegade on olnud ajakirjanduse üks võimsamaid rolle mõjutada poliitikat. Ehk ajaleht on vahend, mille abil lehe omanik teeb poliitikat. Nii on see igal pool maailmas. Omanik võtab tööle lojaalsed ajakirjanikud, kes siis aitavad seda poliitikat teha. Jõuamegi Kesknädala unikaalse rolli juurde Eesti ajakirjandusmaastikul. See on praktiliselt ainus väljaanne, kus ei kritiseerita Keskerakonda, samavõrra leidub seal, eriti viimasel ajal, huvitavat lugemist teiste erakondade kohta. Miks? Sest suur ajakirjandus mitmeid teisi erakondi ei puutu. Ollakse harjunud tümitama vaid Keskerakonda. Sest Keskerakond on ainus, kes on suuteline seisma nii vähem jõuka kui venekeelse elanikkonna huvide eest, ja see ei meeldi loomulikult ajalehtede väljaandjatele, pururikastele magnaatidele, kes on nii ihnsad, et mõtlevad ainult omakasu peale ega ole nõus abivajajatele loovutama punast krossigi. Nemad kardavad kui tuld, et võimule tuleb Keskerakond ja hakkab nende rikkusi kellegi teisega jagama. Neile meeldib senine elu, kus rikkamad muutuvad üha rikkamaks ja vaesemad jäävad üha vaesemaks. Kuni, nagu on naljatatud, vaesemad surevad maha ja Eesti ongi automaatselt viie rikkama Euroopa riigi hulgas. Mina olen arvamusel, et Eesti on nii väike, et siin on kõik inimesed olulised, nii noored kui vanad, nii rikkad kui vaesed, ja iga ühiskond on täpselt nii edukas, kui edukas on tema nõrgim lüli. Mistap peavad need, kel läheb hästi, toetama neid, kel ei lähe veel nii hästi. Kas või juba seepärast, et õnn võib pöörduda ja ühel päeval võib minna halvasti ka neil, kel on seni olnud kõik ainult hästi. Niimoodi saaksid kõik elada koos senisest turvalisemalt ja õnnelikumalt. Ja kuni ilmub Kesknädal, on lootust, et see ükskord nii ka juhtub. Palju õnne, Kesknädal! Inno Tähismaa Viimati muudetud: 12.08.2009
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |