Toomas Vitsut: Euroopa näeb meie edusamme

Te olete nüüd pärast pikka aega Tallinna linnavolikogu juhtimist olnud kaks aastat Riigikogu liige. Kas Toompeal on keerukam töötada?

Olukorrad on olnud erinevad. Tallinnas oleme olnud pikalt võimul ning sealses volikogus ka seda võimu teostanud. Riigi tasandil olime aga enne pikalt opositsiooni rollis. Üks asi on muidugi võimu rünnata, kuid nüüd oleme neli kuud juba riigis võimul olnud, ja seetõttu on töö iseloom ka Riigikogus muutunud.

Asudes Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) etteotsa, tuli vastu võtta valdkond, millega mul varem kokkupuudet ei olnud, ning see nõuab ka rohkem keskendumist.

Mida ELAK-is tehakse ja kuidas selle komisjoni juhtimine käib?

ELAK on Riigikogus erilises rollis, justkui teiste komisjonide ülene. Meile tuleb Euroopa Liidu õigusaktide kooskõlastamiseks tööd teistest komisjonidest ning me kujundame siis Riigikogu seisukoha. Oleme oma 15 liikmega Riigikogu kõige suurem komisjon. Võtame seisukohti Euroopa Liitu puudutavates küsimustes, mis on kohustuslikud ka valitsusele. Komisjonis püüame leida konsensust, sest välispoliitikas oleme ikka ühtsed olnud.

Eestil algab suvel Euroopa Liidus eesistumise periood. Kuidas ELAK selleks valmis on?

ELAK-ile langeb sel pooleaastasel perioodil suur koormus, aga seda koormust jagub riigi kõigile institutsioonidele. Kui seni töötasime palju väljapoole, siis suvest alates tegeleme palju n-ö koduste üritustega. Selle aja jooksul viiakse läbi seitse suuremat konverentsi ja ELAK on vastutav neist kahe läbiviimise eest. Kohe juulis, eesistumise algul korraldab ELAK kõigi liikmesriikide parlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide juhtide kohtumise. Keskendume siis start-up’idele ja innovatsioonile.

Kõige tõsisem üritus toimub aga novembris, kui samade komisjonide juhid kogunevad plenaaristungile. Lisaks liikmesriikidele osalevad siis ka meie partnerid Gruusiast, Ukrainast, Norrast jm. Siis keskendume viiele peamisele teemale, mis on meie eesistumise ajal olulised. Need on: migratsioon, mille saame teatepulgana endale praeguselt eesistujamaalt Maltalt, kes sellega aktiivselt tegeleb; Euroopa julgeolek, mis on ka väga aktuaalne; ühtne digiturg; Euroopa Liidu tulevik, mis on seotud Euroopa valge raamatuga, mida on esitlenud Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker; rahvusparlamentide roll selles mõttes, kuidas Euroopa Liidu ideid rohkem tuua rahvusparlamentide kaudu kodanikeni.

Kuidas mõjutab käivituv Brexit ehk Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust Eesti eesistumist?

Eesistumist mõjutavad alati ka need päevakajalised probleemid, mis on selleks ajaks päevakorral. Brexit on kahtlemata üks selliseid küsimusi, kus Eestil tuleb kaasa rääkida ja seda arutada. Kuid eesistumise ajal eesistujariik tavaliselt väga ründavaid positsioone ise ei võta. Pigem keskendume protsessi edasiviimisele, kui oma positsioonide tulisele kaitsmisele.

Kas me oma edusamme saame sel ajal näidata?

Meiegi püüame oma tugevaid külgi näidata. Sellest tulenevalt ka juulikuine innovatsiooniteema. Start-up-ettevõtete poolest ühe inimese kohta on Eesti Euroopas esikohal. Kavatseme näidata, mida oleme alustavatele ettevõtetele teinud, sh Tallinnas loodud nn inkubaatoreid, mis on eeskujuks kogu maailmas.

Kas valitsuse samme uue majanduskeskkonna loomisel saab edukaks pidada?

Neli kuud on veel liiga lühike aeg, et majanduses struktuurseid muudatusi teha. Valitsus on oma 100 päeva programmis väga tegus olnud ja üle kahe kolmandiku sellest täitnud. Need pole veel küll lausa pöördeid toonud, kuid selliste tegudeni jõutakse. Suured maksumuudatused jõustuvad alles järgmise aasta algul, ning need on kindlasti põhimõttelised.

Kui eelmised valitsused pidasid isegi maksude teemalist diskussiooni tabuks, öeldes, et maksudega ei mängita, siis meie oleme mitte ainult diskussiooni avanud, vaid ka ideed ellu viinud. Uus tulumaksusüsteem on madalama ja keskmise sissetulekuga inimestele kindlasti kasulik.

Mõned ettevõtete liidud on öelnud, et uute maksude kehtestamine toob hinnatõusu.

Tõenäoliselt mängib siin loogika, et kui inimestel on suurem hulk raha käes, siis suureneb ka nõudlus ning on võimalik hindu tõsta. Samas need inimesed, kes siiani endale palju lubada ei saanud, võivad järgmisest aastast peale endale midagi rohkem osta. Olen seisukohal, et see kaalub kindlasti üles võimaliku hindade tõusu.

Kas riigireform viiakse ellu vajalikus mahus?

Riigireform tuleb meil ära teha ja siinjuures pole omavalitsuste liitmine kõige olulisem. Pigem tuleb üle vaadata omavalitsustele antavad ülesanded ja nende rahastamine. Senine olukord, kus omavalitsused said küll kogu aeg uusi ülesandeid, kuid selleks raha ei eraldatud, saab nüüd läbi.

Kuidas õnnestub jälgida pealinna juhtimist?

Jälgin seda väga tähelepanelikult ning minu meelest on Taavi Aas suutnud Tallinna väga hästi juhtida. Ta on ellu viinud mitmeid kasulikke muudatusi ning linnarahvas on seda märganud. Toetus Keskerakonnale on väga suur, aga see paneb ka suure vastutuse.

Kas osalete kohalikel valimistel?

Poliitikuna tuleb mul kindlasti kandideerida. Seekord kandideerin ühes uues Harjumaa omavalitsuses, ja võtan seda väga tõsiselt.

Küsis AIVAR JARNE

[fotoallkiri]    KÄEPIGISTUS: Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Toomas Vitsut ja peaminister Jüri Ratas komisjoni istungi eel tervitamas.

Jaga |