„Õhukese riigi” müüdi lõpp hariduses

MAILIS REPS,      28. veebruar 2007


Olles viimase paari aasta jooksul käinud sadades Eesti koolides , julgen väita: enamikku tänastest olulistest haridusprobleemidest pole võimalik paremerakondade jutlustatud „õhukese riigi" abil lahendada. ﾕhuke riik on selleks liiga õhuke. Hariduse arenguks on tarvis tugevat ja aktiivset riiki, mis on lapsevanemate ja omavalitsuste jõuline partner. Jättes hariduselu peamiselt omavalitsuste mureks, jätaks riik tagamata iga kodaniku ligipääsu heale haridusele. Võrdsed võimalused ei teki niisama, majandusarengu tulemusel, nagu eeldavad paremerakonnad, sest areng pole iseenesest ühtlane. Riik saab tegutseda ja peab tegutsema haridusvõimaluste võrdsustajana.

Teame, et maakoolidesse on raskem meelitada noori õpetajaid, pakkuda seal samaväärset ringi- ja trennivalikut, omada lapsevanemaid, kes saavad probleemideta maksta klassiekskursioonide eest.

Keskerakonna kava kohaselt kasvatab riik järgmisel aastal pidevalt oma vastutust võrdsete haridusvõimaluste eest. See, mis enne oli ainult lapsevanemate või valdade-linnade kanda, muutub nüüd üha enam riigi poolt rahastatavaks.

Alates tänavu jaanuarist maksab töövihikute eest riik. Meie eesmärk on aga õppevahendihüvitist võrreldes praegusega kahekordistada, tõstes selle 1500 kroonini. Kui veel hiljuti elasid huvikoolid vaid omavalitsuste sageli napi rahakoti toel, siis tänavu hakkas neid rahastama ka riik.

Kui seni on klassiekskursioonide eest maksnud lapsevanemad, siis järgmistel aastatel hakkab seda suures mahus tegema riik, rakendades algatust "Iga laps Kumusse, Ermitaazhi, Louvre'i!". Võimalus näha kodumaad ja maailma peab jõudma iga õpilaseni.

Kui koolitoidu-kulud olid pikka aega vaid lapsevanemate kanda, siis nüüdseks on toit põhikoolis tasuta ning hakkab Keskerakonna plaani kohaselt olema tasuta ka gümnaasiumis ja lasteaias. Igale lapsele, kelle vanemad seda soovivad, tagame lasteaiakoha ja riik hakkab rahastama tasuta koolieelset aastat lasteaias.

Koolimurede ja noorsoovaevade lahendused ei peitu üksnes klassiruumis või õpetajatöös. Vaja on rohkem tegelda laste ja noorte vaba aja sisustamisega. Keskerakond hakkab toetama iga õpilast 2500-kroonise huviringirahaga aastas. 1.–6. klassi õpilaste jaoks loome pikapäevakoolid, kus neile pakutakse mitmekülgset ringitegevust, õpiabi ja söögikorda – seda vajadusel kuni kella seitsmeni õhtul. Siiani on väiksemates omavalitsustes huvihariduse võimalused olnud märksa ahtamad kui suurtes linnades, pikapäevakool aitab seda vahet vähendada.

Eelmisel aastal hakkas riik toetama õpilasmalevaid, kuid järgnevatel aastatel laiendame noorte koolivaheaegadel ja aastaringselt osalise tööajaga töötamise võimalusi nii õpilasmaleva rühmades kui ka muul viisil. Samuti toetame laste suviseid töö- ja puhkelaagreid.

Hariduse tase sõltub inimestest, kes haridust annavad. Esimese sammuna seisame selle eest, et õpetaja jõuaks nelja aastaga euroopaliku palgani. Selleks on tarvis iga-aastast 25-protsendilist palgatõusu, millega vanemõpetaja ning metoodiku alampalgad tõusevad 2011. aastaks vahemikuni 23 000–27 000 krooni. Meie hinnangul tuleb ka lasteaiaõpetajate palgatingimused teiste õpetajate omadega võrdsustada.

Haridus- ja teadusministrina olen seisnud kutsehariduse arengu eest, tõstes mullu valdkonna eelarvet veerandi võrra. Kutseõppe eest seisab Keskerakond ka edaspidi. Meie haridusplatvormi üks tähtsamaid sihte on teha järgmise nelja aastaga korda kõik Eesti kutsekoolid. Eesmärk on tagada kutseõppuritele üldine riiklik stipendium, tasuta õppevahendid ja nüüdisaegsed ühiselamud. Arvestades tööturul valitsevat nõudlust heade kutseoskustega spetsialistide järele, on selleks viimane aeg.

Kõrvuti kutseharidusega on meil vaja edendada kõrgharidust. Keskerakond tegutseb tasuta kõrghariduse eestvõitlejana, seistes suure riikliku koolitustellimuse eest ja olles õppemaksude vastu. Siin on meil põhimõtteline vastasseis Reformierakonnaga, kes pooldab tasulist kõrgharidust. Tasuta kõrgharidus on olulisim garantii, et ülikoolidiplom saaks kõigile võimekatele ja huvitatutele tõepoolest kättesaadavaks ega sõltuks ainult vanemate rahakotist. Kui kõik tudengid peavad hakkama maksma õppemaksu, ei tõuse me Euroopa rikaste riikide hulka, vaid langeme Ladina-Ameerika tasemele.

KESKMﾕTE:
Riik saab tegutseda ja peab tegutsema haridusvõimaluste võrdsustajana.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (64)