Sünge oli aeg, mida nüüd meenutame

K. Reintamm (94 aastane),      26. juuni 2002


Eesti rahva aastatetagusest küüditamisest kirjutati nüüd, mil me neid aegu taas meenutasime ja kannatanuid mälestasime, palju. Ka minul on selle kohta mõndagi meenutada. Külanõukogu esimees tõi meile koju üheks nädalaks kaks meest priitoidule. Üks oli eesti rahvusest Tartust pärit noormees Tolbast, teine oli Venemaa eestlane, hästi noor, kelle nime ei mäleta. Keegi ei teadnud, miks nad tulid, mis nende ülesandeks oli. Hommikul, kui söönuks said, läksid jalgsi minema ja õhtul hilja tulid jalgsi meile magama. Aga küüditamisele eelnenud õhtul tuli Tolbast üksi meile tagasi. Minu vend tuli ka linnast ja oli väheke jokkis. Meil oli koduõlut ja nii nad koos jooma ning sõjakäike arutama hakkasid. Mina läksin ära magama. Kui kella kahe paiku öösel üles ärkasin, kuuldus nende juttu ikka veel. Hommikul kella viie paiku põrutas keegi tugevasti ukse pihta. Kargasin maast üles ja tegin ukse lahti. Sisse tuli Tolbasti paarimees hirmsa vene kisaga ja kamandas mind kohe hobust rakendama, et siis Kangru pere Sooniste mõisa viia. Regi oli serviti seina najal, võtsin selle maha ja tõin muud tarvikud ree juurde.Vene mees vaatas valvsalt minu tegemisi trepilt, siis aga tüdines ja läks tuppa. Mina kasutasin kohe võimaluse ära ja jooksin naabrimehega metsa varjule. Siis vaatasime, kes Kangru rahva ära viis - see oli kommunist Seilmann. Ise olin metsavend mõlema sõja ajal ega pidanud õnneks tapma ühtki inimest.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)