Soomes kohalikud valimised juba käivad

EESTLANE SOOME VALIMISTEL: Keskerakonna nimekirjas Espoo volikokku kandideeriv ehitusspetsialist Raul Kajak on tõstnud valimiskampaania fookusesse hallitusprobleemid Soome koolides.

Kui mõne aasta eest otsustati Eestis langetada valimisiga – anda kohalikel valimistel hääleõigus 16-aastastele, siis Soome seda teed ei läinud. Selle asemel nihutati hoopis valimispäeva. Varem toimusid kohalikud valimised ka Soomes oktoobris, nagu Eestiski. Tänavu on need esimest korda kevadel (nagu parlamendivalimised, mis tulevad uuesti kahe aasta pärast).

Kui eelmine kord oli riigis 304 omavalitsust, mille volikogudesse valiti kokku 9674 saadikut, siis nüüd tuleb valida 295 volikogu, kuhu läheb kokku 8999 saadikut. Kandidaate on 33618 ehk keskmiselt 3,7 ühele kohale. Kõige rohkem kandidaate on seadnud nüüd üles Keskerakond (7461), järgnevad sotsiaaldemokraadid (6132) ja paremtsentristlik Rahvuslik Koonderakond (5739).

Eelmine kord korjas suurima häältesaagi Koonderakond, aga kohti sai volikogudes kõige rohkem Keskerakond. Viimased küsitlused näitavad, et seis on enam-vähem sama, kuid kolme suurima erakonna vahel käib tihe rebimine, ning lõplik järjestus selgub loomulikult alles siis, kui hääled saavad loetud.

Eesti valijad Soomes

Hääleõigust omavad ka alaliselt Soomes elavad Eesti Vabariigi kodanikud.

Viimaste andmete kohaselt elab Soomes ametlikult juba üle viiekümne tuhande Eesti kodaniku, neist umbes 4/5 valimisealised. Lisaks leidub tuhandeid eesti päritolu Soome kodanikke (sealhulgas 4600 isikut, kellel on nii Eesti kui ka Soome kodakondsus, kuigi Eesti seadused praegu ametlikult topeltkodakondsust ei luba).

Eesti keelt emakeelena rääkivate elanike arv jääb Soome statistikaameti andmetel veidi alla viiekümne tuhande. See on küll väike, kuid siiski arvestatav jõud ka valimistel, eriti Helsingis ja selle lähiümbruses, kus elab suurem osa soome-eestlastest; näiteks mõnes Vantaa linnaosas moodustavad eestlased lausa 4–5% kogu elanikkonnast.

Küsisin oma õelt, kes elab juhuslikult just seal, kas temagi kavatseb nüüd valima minna. "Esimest korda lähen ise seekord valima. Valin nii erakonda kui ka inimest. Esimest korda on tunne, et olen mingil määral kohaliku poliitikaga kursis (kaheksa aastat praeguses kohas elatud)," märkis ta, lisades, et valib rohelisi ja kõigub veel kahe kandidaadi vahel.

Küsitluste kohaselt peaksidki tõusma nüüd eelmiste valimistega võrreldes kõige rohkem rohelised, kes lubavad tegutseda valitsemise läbipaistvuse, keskkonna, võrdõiguslikkuse ja nõrgemate eest hoolitsemise hüvanguks.

Volikogudes tahavad nad seista veel sotsiaal- ja tervishoiuteenuste piisava rahastamise eest, toimiva ühistranspordi tagamiseks, samuti ka õpilaste õiguse eest tervislikele koolihoonetele.

Kandideerib ka eestlasi

Loomulikult leidub eestlasi kandidaatidegi hulgas. Kui palju täpselt, see pole teada, sest vastavat statistikat ei ole keegi teinud ja lihtsalt valimisnimekirju vaadates ei ole võimalik seda kindlaks teha (näiteks Koonderakonna nimekirjas Helsingis kandideerivat Kaidi Kivistöt võiks ju pidada, nime põhjal otsustades, tavaliseks soomlaseks, mitte Eestist pärit inimeseks).

Mõni kandidaat on oma rahvuse siiski selgelt välja toonud. Raul Kajak, kes kandideerib Keskerakonna nimekirjas Espoos, rääkis Soomes tegutsevale eestikeelsele raadiojaamale Finest FM antud intervjuus, et eestlaste häält ei ole Soomes praegu kuulda kusagil mujal kui raadioeetris, aga tema tahab teha selle kuuldavaks ka kohalikus poliitikas.

Samas keskendub Kajak valimiskampaanias ikkagi sellele, et pakkuda lahendusi tegelikele murekohtadele, mitte lihtsalt eestlaskonna esindamisele. Ehitusvaldkonnas töödejuhatajana tegutsev mees otsustas kandideerida valimistel, et öelda sõna sekka seoses probleemidega, mis puudutavad koolide siseõhku, sealhulgas hallitust, millega ta on puutunud lähedalt kokku omaenda lapse tervise pärast (lastel, aga ka õpetajatel, tekivad sageli astmad, allergiad, hingamisprobleemid, lööbed).

Tema sõnul on vaja selle vastu võitlemiseks paremat koostööd ja järelevalvet juba koolihoonete projekteerimisel ja ehitamisel.

"Meie erakonna nägemus sellest asjast on väga üksmeelne ja lihtne: ehitusnorme ja ehituskvaliteeti ei valvata sellisel tasemel, mis ohud ära hoiaks," rõhutas Kajak.

(fotoallkiri)

EESTLANE SOOME VALIMISTEL: Keskerakonna nimekirjas Espoo volikokku kandideeriv ehitusspetsialist Raul Kajak on tõstnud valimiskampaania fookusesse hallitusprobleemid Soome koolides.

Eestlased on kandideerinud Soomes kohalikel valimistel ka varem, kuid erilise eduta. Kõige enam tähelepanu äratas see, kui Iivi Anna Masso (fotol) kandideeris 2008. aastal Koonderakonna nimekirjas Helsingi volikokku. Ta kogus 385 häält, kuid ei osutunud valituks.

"Soomes püsib valimisdebatt kohalikel valimistel tunduvalt järjekindlamalt kohalike omavalitsuste tasandil otsustatavate teemade ümber kui Eestis," kirjutas Masso nüüd portaalis Edasi.org avaldatud artiklis "Valimiste eel räägitakse liiklusest, tervishoiust ja ehitamisest".

Esiletõste: Eesti keelt emakeelena rääkivate elanike arv jääb Soome statistikaameti andmetel veidi alla viiekümne tuhande. See on küll väike, kuid siiski arvestatav jõud ka valimistel, eriti Helsingis ja selle lähiümbruses.

ANDRES LAIAPEA,

välispoliitikavaatleja

Jaga |