Kelle stiili järgib kapo?

Ainult seda küll ei oleks osanud oodata, et räpasesse mängu kaasatakse kapo. Ja et seda tehakse KGB-le omaste meetoditega: telefonikõnede pealtkuulamine, süütute inimeste kinnipidamine, teisitimõtlejate järele nuhkimine, öised sissetungimised, „lutikate“ paigaldamine ametiasutustesse, laialdase „koputajate“ võrgu loomine, postisaladuse eiramine, provokaatorite sokutamine meeleavaldajate sekka, eratelefonide blokeerimine, et takistada nende valdajate arvamuse pääsemist avalikkuse ette jne.

Kõik see on kutsunud ühiskonnas esile skisofreenilise olukorra, kus sõber ei saa enam usaldada sõpra, kus ennem, kui alustada usalduslikku vestlust mõttekaaslasega, vaadatakse kartlikult ringi ning otsitakse kõrvalisemaid paiku, sest kunagi ei või teada, kes sinu järele luurab või kuhu on parajasti pandud mõni „lutikas“. Iga krõpsatus telefonivestluse ajal äratab kahtlust: ega ometi pealt kuulata?

Olukord hakkab üha enam meenutama üht teist riigikorda, kus võim oli ühe partei käes ja jõustruktuuride ülesanne oli kindlustada selle partei võimulolek ajast aega. Sarnasusi on ka mõningate ajalooliste isikute mainekujunduses. Kui Jossif Džugašvili võttis endale nimeks Stalin, mis tähendas terasmeest, ja Suurbritannia peaminister Margaret Thatcher sai tuntuks kui Raudne Leedi, siis meie praegusel peaministril on võimalus minna ajalukku pronksmees Andrusena.

ÜLO STRANDBERG, optimist Kohilast, Raplamaa

Jaga |