Ühistegevusel on väärt väljavaateid

Ühiselt rajatud ühistuhoonesse mahtusid meierei, meieri korter, ühiskauplus ja kaupmehe korter. Hoovimaja katel toitis aurumasinat, mis transmissiooni vahendusel käivitas koorelahutajat, võimasinat ja muud vajalikku. Külakorras pani talunik oma vankrile ka naabrite piimaplekud. Piima töötlemise ajal uuris ta kaupluses pakutavaid hoburiistu, valis tünniheeringat ja ostis ka turska, mis oli kõige odavam vaese leivakõrvane. Meiereist viis ta tallu tagasi lõssi, vadaku, peti, mis olid head seasöödalisandid. Hapendatud petti oli endalgi mõnus pudru kõrvale rüübata või heinamaal janu kustutada.

Majandustulu kõrval oli ühistegevusel täita suhtlemise ja kogemuste vahetamise roll.

Piimatoojad plaanivad praegu uue ühistöötlemise loomist – Kruuda pankrotipesa ostmist ei peetud sobilikuks. Puidutöötlejad uurivad hiiglasliku kombinaadi rajamise võimalusi.

Riigiisad peaks rohkem tegelema kodumaiste ettevõtjate toetamisega ja soodustama siinse vaba kapitali rakendamist tootmisse. Üksnes vaid väliskapitali ligimeelitamine kasvatab eestlastes palgamoonaka, aga mitte peremehe mentaliteeti!

Jüri Käo lubas Kaubamaja 100-miljonilist vaba kasumit rakendada jaekaubanduses, sh. hakata ka automüügiga tegelema; vahendite rakendamine tootmisse ei tule mõttessegi. Saksamaine odavmüügikett Lidl pidi siiapoole oma sõrgu sirutama, et asendada Rimi poolt kahandatud Säästumarketite võrku.

Igasuguste „kettide“ surve juba lämmatab meie tavakodanikku, postkaste ja avalikku meediat. Tootmisalast teavet pakuvad vaid Maaleht ja Äripäev.

Vineeri kodumaal*) juurutavad vineeri taastootmist lätlased ja soomlased. EAS toetab soomlaste spooni kokkukleepimise tehase rajamist Pärnusse 2 miljoniga. Lätlased lubavad oma tehasesse paigutada 40 miljonit, ikka rehkendusega hakata kasumit teenima. Need tehased rakendavad suhteliselt vähe kohalikku tööjõudu. Viimases leiavad küll turgu ka metsalangetajad.

Arendagem kodumaist ettevõtlust, et eurotoetuste lõppemisel suudaks ka omal jalul seista. Äritsemine on küll tootmisest tulusam, kuid ilma tootmiseta polegi, millega äritseda.

EINAR LEPP

*) Toimetuse märkus: Täiesti võimalikuks peetakse, et vineeri tootmiseks vajaliku ringkoorimismasina on välja mõelnud Tallinna tislermeistrid. Tallinna Ülikooli dokumendihalduse õppetooli dotsendi Liivi Aarma artikkel "Otto Wilhelm Masing teadis tõtt leiutisest" annab kirjelduse 19. sajandi alguses Tallinnas toimunud pöördest. Koorimismeetodist on kirjutatud kui Venemaa või Rootsi leiutisest ning vaid mõned seovad selle 19. sajandi alguse Tallinnaga. Ometi andis sellise masina kohta täpse teabe kirjamees Otto Wilhelm Masing saksakeelses Tartu seitungis 16. detsembril 1814. Fakt on see, et ta kirjutas leiutisest 5 aastat ennem kui suurem avalikkus sellest teada sai ja 20 aastat enne esimeste ringkoorimismasinate kasutuselevõttu maailmas. Kuigi au ja kuulsus ei pärjanud Eestis tegutsenud tislereid, on igati tõenäoline, et populaarse materjali massiline tootmine sai alguse siin.

[fotoallkiri]

Liivimaa üks huviväärsusi – Rujiena saja-aastane meierei, mis on nüüd paarkümmend aastat tegutsenud jäätisevabrikuna, tehes Eesti külje all olevast linnakesest Läti jäätisepealinna, kuhu on kooliekskursioonidel põhjust sõita uudistama, kuidas valmib saldejums. Foto Tiit Maksim

Jaga |