Rootsi kuninganna Kristina

Jaan Niin,      21. märts 2007


Tartusse 375 aasta eest esimesena ülikooli asutanud Rootsi kuningal Gustav II Adolfil oli tütar Kristina (Christina Augusta), kes sündis 8. detsembril 1626 Stockholmis ja suri 19. aprillil 1689 Roomas ning oli Rootsi valitsev kuninganna aastail 1632–1654. Seega sai Eesti endale valitsejaks kuninganna 375 aastat tagasi.

Kuna Kristina tõusis troonile 8-aastaselt, siis valitses riiki kuni tema täisealiseks saamiseni 1644. aastal hooldusvalitsus riigikantsleri juhtimisel. Kuninganna oli haruldaselt andekas ning tal oli suur huvi kirjanduse ja kunsti vastu. Ent tal oli püsimatu iseloom. Algul tegeles ta riigiasjadega innukalt, kuid siis tüdis neist ja jättis kõik kantsleri või soosikute hoolde.
Kristina-aegne välispoliitika osutus önnelikuks. Näiteks sai Rootsi Brömsebro rahuga 1645. aastal Taanilt juurde maa-alasid, sealhulgas Saaremaa.

Paraku Rootsi majanduslik seisund halvenes eriti seetõttu, et kuningannale meeldis heldelt kinkida aadlikele riigile kuuluvaid maid; sellega oli algust teinud juba tema isa. Seniste riigimaade kinkimine tähendas paljudele talupoegadele olukorra järsku halvenemist või üldse senisest kodust minema kihutamist. Kuna Rootsis pärisorjust ei olnud, jäi töötutele võimalus teha palgatööd mõisates. Kuid riigimaade võõrandamine vähendas tunduvalt riigi sissetulekuid, ja seda tuli täiendavate maksudega asendada. Tekkisid suured pahandused, mis lõpuks sundisid Kristinat valitsejaameti maha panema.

Kristina loobus 1654. aastal troonist ning määras troonipärijaks oma tädipoja, kes sai kuningaks Karl X Gustavi nime all. Olles salaja läinud katoliku usku, kuigi 1604. aasta päriluskokkuleppe järgi pidid Rootsi kuningas ja kuninganna olema luterlased, siirdus ekskuninganna elama Rooma, kus ta tegutses kirjanduse alal ja oli suurejooneline metseen. Sellest oma aja ühest haritumast naisest on järele jäänud ulatuslik kirjavahetus ja memuaarid.

Tallinnas on kuninganna Kristina tuntud nn Kristiine heinamaade kaudu. Seda selgitatakse enam kui 300-aastases Tallinna ajalooraamatus järgmiselt:

1653. aastal lahenes pikemat aega kestnud tüli Tallinna linna ja Toompea sarase (suurlinna kogukonna ühine maavaldus) vahelise piiri asjus. Kui piir oli määratletud, tükeldati saraste piirist (praeguse Väike-Ameerika ja Koskla tänava joonest) lõuna poole, kuni Mustamäe liivikuni ulatuv maa-ala 46 osaks, igaüks 9 ha. Need maatükid loovutati loosi teel 100 riigitaalri suuruse tasu eest rae ringkonda kuuluvatele linnakodanikele, kusjuures igale gildivanemale kingiti üks krunt teenete eest. Tükeldatud maa-ala nimetati Kristiina oruks (Christinenental; hiljem Kristiine heinamaa) Rootsi kuninganna järgi, kelle valitsusajal piiritüli lahendati.

Nii müüdigi riigimaad raehärradele ja kingiti suurärimeestele.

Kristina portreega Tallinna hõbetaalrid vermiti 1652. aastal just vahetult enne seda. Veel üks Tallinnaga seotud ümmargune ja numismaatiline tähtpäev!

Praegu kannab Kristiine linnaosa nime üks Tallinna haldusüksustest, mis hõlmab Lilleküla, Tondi ja Järve asumid.

Kuninganna Kristina on Eestis tänini au sees peetava jõulurahu väljakuulutamise tava looja.

[Lisatud pildid:]

Hõbetaaler 1652. aastast. Esiküljel portree ja kiri (tõlkes) „Kristina jumala armust rootslaste, gootide ja vandaalide kuninganna", tagaküljel – Tallinna vapp ja kiri (tõlkes) „Tallinna linna hõbemünt".

Kristina portreega Rootsi 60-öörine postmark 1938. aastast.



Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)