Kohtunikud poliitikasse - sundpolitiseerijate tellimus?

AVE JÕGIAAS,      11. veebruar 2004


Möödunud aasta lõpus tõstatus võimukoalitsiooni eelnõu tulemusel diskussioon selle üle, kas kaotada erakonda kuulumise piirang kohtunikele ja prokuröridele. Nii saatiski justiitsministeerium Riigikogusse erakonnakonnaseaduse muutmise seaduse, mis parteide rahastamissüsteemi muutmisele lisaks püüdis anda erakondadesse kuulumise õiguse ka õiguskantslerile, politseinikele, prokuröridele ja kohtunikele, keelates endiselt vaid tegevteenistuses olevate kaitseväelaste parteistumise.
Keskerakonna fraktsioon leidis, et parteisse kuulumise piirangut tuleks hoopis laiendada maavanematele ja andmekaitseinspektsiooni ametnikele, Mõõdukad ja Isamaaliit olid samuti kõrgete ametnike politiseerumise vastu. Erakonnaseadus võeti vastu ja kompromissina lükati vastavate seadusepunktide jõustumine edasi 2008. aastasse. Diskussioon aga kestab edasi ning pole sugugi kindel, kas vastav piirang nelja aasta pärast ikka kaotatakse.

Parteilised kohtunikud?

Samal teemal - "Kohtuvõim poliitikasse?" - väitlesid avalikul väitlusel sarjas "Fookus" 28. jaanuaril Riigikogu liikmed Märt Rask (Reformierakonna fraktsioon) jaataval poolel ja Evelyn Sepp (Keskerakonna fraktsioon) eitaval poolel.
Kuigi Märt Rask leidis, et praegu kehtiva piirangu puhul on tegemist kodanike põhiõiguste rikkumisega, jäi siiski väitlusel domineerima Evelyn Sepa seisukoht: vastav piirang on kehtestatud kindla eesmärgiga, vältimaks kohtunike, prokuröride ja kõrgemate ametnike parteilist mõjutamist. Ka väitluse kuulajaskond esitas teravaid küsimusi kohtuvõimu politiseerimise jaatajale Raskile. Talle tuletati meelde, et just Reformierakonna juhtpoliitikud on olnud kohtu all ja küsiti, kuidas suhtuda kohtuotsustesse siis, kui kõrge parteilase üle oleks kohut mõistnud sama erakonna lihtliige.

Põhiõigus pole absoluutne

Mis aga puutub põhiõigustesse, mille eest Reformierakond selle piirangu kaotamisega väidetavalt püüab seista, siis tuleb meeles pidada, et ka põhiõigused ei saa olla absoluutsed.
Kindlasti peaks kõigi huvides olema, et kohtuprotsess oleks sisuliselt õiglane ja õiguspärane ning seda püüab vastav piirang tagada. Ka kohtunikud ise ei ole sugugi huvitatud sellest, et kaotataks keeld nende erakonda astumise kohta - võib-olla kardavad nad sundparteistamist, kusjuures neile võivad meenuda ajad, mil kohtunikuks ei olnud võimalik saadagi ilma parteisse astumata. Kuna asjassepuutuvad isikud seda vabadust ei soovi, tekib õigustatud küsimus - kelle tellimus on taoliselt seadust muuta? Ei soovi seda rahvas ega need, kellele kehtivatest piirangutest jutt käib, vaid tegemist paistab olevat mõne võimupartei erihuviga. Reformierakond kui kohtuvõimu poliitikasse toomise eestvõitleja on ju tuntud sundparteistaja (meenutagem Heiki Kranichi ja keskkonnaministeeriumi näidet). Kohtuniku parteisse astumine annab amoraalsetele poliitikutele võimaluse teha isiku kohtunikuks saamine sõltuvaks erakonda astumisest, eriti selge on see võimalus riigikohtunike puhul, kelle kinnitab ametisse Riigikogu. Kui aga juba Riigikohus on politiseeritud, siis ei saa rääkida kohtusüsteemi sõltumatusest.

Kohtunike parteilised mured

Prokurörid, kelle õigused suurenevad, kes saavad ise otsustada, kas algatada või mitte algatada menetlust, kelle vabadus teha kokkuleppeid on üha suurem, ja samuti kohtunikud ei soovi kindlasti, et isegi siis, kui nad käituvad südametunnistuse järgi, hakataks neid süüdistama parteilises erapoolikuses. Eesti väiksusest ning kohtunikkonna väiksusest johtuvalt võib tekkida probleeme sellega, kui kohtunikud end pidevalt poliitilise kuuluvuse pärast taandama peavad. Nii võib tekkida ka olukordi, mille puhul mõnes väiksemas kohtus on kõik kohtunikud astunud erakondadesse ning neist ükski ei taha kohut mõista erakondlasest kohtualuse üle.
Loomulikult oleks kohtunike, politseinike, õiguskantsleri jt erakonnastumine vesi ajakirjanduse veskile, kuid see ei ole ju põhjus, miks lasta tekkida olukorral, kus politsei kaotab oma raskesti teenitud ja kasvama hakanud usaldusväärsust ning kohus reputatsiooni. Selge see, et erakondadel on selles küsimuses raske üksmeelt leida ning hiljemalt aastal 2008 tuleb see teema taas teravalt päevakorda.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)