Luuleline elu valimisrindel

Jaan Niin,      05. aprill 2006


Lugusid loomade elust
Arjusi

Tiigi kaldal oru veerel
ilves jookseb kõigest väest,
väiksest aknast sisse vaatab,
lävel seisma jääb.

Kop-kop, lahti tee!
Euroopas kuri jahimees!
Arnold, tuppa lase sa,
olen parim Eestimaal!

Alanud valimismadinast "vapilipumehe" kohale

Nüüd on siis alanud üksteise järelt võimalike poliitikutest ülejooksikute ülesostmise või lihtsalt ärakrahmamise katsed – nagu seda on hakanud täie hooga viljelema nii "reformerid" kui ka "respubekad". Ühed panid "omanikelt" ilmselt luba küsimata oma pauna Tallinna loomaaia vapilooma ja teised püüdsid pealinnas võimu osta, kuid neil jäi leidmata ajalooline isik, kes oleks seeklid vastu võtnud.
See kõik on nähtavasti tingitud enda jaoks presidendivalimiste lahingutandril soodsatele kohtadele oma „dzottide" ehk kauakestvate tulistuspunktide ülikiire lisamise kirest.
Aga "suure juhi" valimise teemat on Eestis käsitletud juba 1913. aastal Mihkel Kampmann-Kampmaa "Kooli lugemiseraamatus" avaldatud Jakob Liivi luuletuses

Konnade kuningas

Kord tõtsid konnad hulgana
Kõik Taara tuppa paluma,
Et ta neil annaks kuninga,
Kes neid võiks vetes kaitseda.

"Et teid ei koormaks riigimaks,
Teil tammepakk saab kuningaks,
See võtab ilma palgata
Teid vete vallas varjata."

Siis hüüdsid konnad: "Vaak-va-vak,
Mis kuningas on tammepakk?
Ei oska see meid kaitseda,
Ei kõrget põlve maitseda."

Nüüd Taara suure rutuga
Neil' tegi kurest kuninga.
See oskab neid nüüd kaitseda,
Neist palgaks mõne maitseda.

Ja kuigi pole veel selge, missuguse valitseja Taara meie kodutiigile tänavu leiab, on üks Eestis mitte sündinud ja mitte sirgunud "kandidaat" rahvale juba oma "erilisest maitsmismeelest" teatanud ning kodanikke jahmatanud. Muidugi tuleb ka loota, et riigi etteotsa ei satuks "tammepakk".

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)