Eakate põhiteemaks on silmad ja hambad

MARE PIHLAKAS,      13. detsember 2006


Keskerakonna Tartu büroos kohtusid linnaarst Sirje Kree ja Eesti Haigekassa Tartu osakonna juhataja Maili Parv eakate tartlastega. Räägiti kõigest, mis vanemat põlvkonda murelikuks teeb.


Kohale oli tulnud hulk Tartu eakaid. Paljudele sai uudiseks, et juba lõppeva aasta aprillikuust teostatakse Tartus kohustuslikku tervisekontrolli alates 65. eluaastast neile eakatele, kes on perearstide nimistus, aga pole perearsti regulaarselt külastanud.
Pikemalt oli juttu eakate hooldusravist ja selle maksumusest. Lisaks haigekassa tasutavale 420 kroonile päevas on Tartu linn omalt poolt lisanud sellele 100 krooni päeva kohta. Räägiti, et hooldusravi kestuse määrab mitte perearst, vaid selle otsustavad arst, õde ja sotsiaaltöötaja kohapeal.

Juttu oli koduõendusest ja selle osutamisest. Lisaks on mõeldud surijatele, kes pereliikmete ja meditsiini abiga saavad väärikalt elust lahkuda. Selleks eraldatakse tuleval aastal 5–7 kohta hooldushaiglas.

Linn rahastab kodusel põetusel olevaid haigeid perearstide kaudu põetusvahendite ostmiseks.

Juttu oli ka hooldekodu juurdeehitusest. Kohtumisel osalenud abilinnapea Vladimir Shokman teavitas, et ehitus algab 2007. aastal.

Kõne alla tuli ka eriarstide ja perearstide rahastamise küsimus ning liiga pikad järjekorrad eriarstide juurde. Eakatele kõige valusam küsimus oli pääs silmaarsti juurde. Seda peaks leevendama perearsti saatekirjaga eelisjärjekorra võimaldamine.

Põhiliseks ravijärjekordade põhjuseks on eriarstide nappus. Kahjuks suudab haigekassa praegu kinni maksta patsiendi ägeda haigusjuhtumi; krooniliste haigustega patsiendid peavad aga järjekorras ootama. Selle vältimiseks tuleks eelarvet tõsta, mis on aga poliitiliste otsuste puudumise taga kinni. Pidevalt ravimeid vajavad haiged saavad ravimihüvitist alates 6000 kroonist kuni 20000 kroonini aastas.

Valus teema eakaile on ka hambaravi. Leiti, et hüvitis eakatele on liiga väike. Siinjuures arvati, et ka lubatud 4000 krooni proteesimiseks, mis on ette nähtud 2007. aastaks, ei ole veel rahuldav. Tõusis küsimus, kas neile eakaile, kellel proteese pole vaja, ei võiks sama aja jooksul proteesimisraha muuks raviks kasutada. Kui proteesidest ülejäänud raha on võimalik üle kanda järgmisse aastasse, siis miks ei võiks ravirahaga samuti toimida, kui seda jooksval aastal ära ei kulutata? Ka võiks selle proteesimiseks ette nähtud raha, mida ära pole kulutatud, aga mida õigus on saada, kanda patsiendi arvele. Kui vajadus tuleb, saaks ta korralikumad proteesid.

Teabepäev oli eakatele väga vajalik. Samasuguseid kohtumisi sooviti ka teiste eluvaldkondade esindajatega, et saada infot muudestki eluliselt vajalikest teemadest. Keskerakonna büroo lubas, et järgmine kohtumine käsitleb sotsiaalkindlustust, aga kindlasti võetakse ette ka sundüürnikud, korteriühistud jm eluvaldkonnad.

Kohtumise korraldas Tartu Eakate Nõukoja juhataja, Keskerakonna Tartu pensionäride kogu esinaine Tiina Mürk.



Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)