20 aastat „isamaalisust". Ehk aitab juba...

Meie taasiseseisvunud riigis oli nn isamaaparteil (Isamaa) kahtlemata nišš olemas. Eesti saatusest ja vabanemisimest johtuvalt sai allasurutud rahvuslik iseteadvus taas tiivad. Enamasti aga juhtub nii, et riikluse arenedes moondub kõrgelennuline isamaalisus kas šovinismiks ja militarismiks (suurriikides) või tagurluseks ja poliitegoismiks, nagu meil Eestis.

Nüüdseks on „isamaapartei" nimigi muutunud keeletundlikke inimesi vihastavaks eesti-ladina sõnavärraks IRL (Isamaa ja Res Publica Liit), mille tähendust ei oska keegi defineerida. Ja millekski - sogases vees hea lihtsameelseid püüda. Aristoteles (384-322 eKr) pidas keele- ja loogikavorme olemise vormideks. IRL-i puhul on vorm ja sisu kui olemine adekvaatsed - nad on ebardlikud, väljamõeldud. Ehk siis - pole vormi ega sisu, positiivses mõttes.

Isamaalisusel, eriti kui sellega poliitlavale tullakse, peab olema väljund, positiivne programm. Selle punkte pole raske tuletada: rahvuse õitseng ja kestus; rahvusliku majanduse, kultuuri ja ühiskonna arendamine; välispoliitilise julgeoleku tagamine.

Püüdsin sine ira et studio [erapooletult - Toim.] talletada meie isamaalaste valitsemiste ja kaasvalitsemiste aktivat alates aastast 1992. Ainsana, sedagi kõhklusega, poetasin sinna Eesti aitamise NATO-sse. Ajalugu räägib ka siinpuhul oma viimase sõna. Kõik muu egoistlik sebimine - vene rahade ja elamislubade skandaalid; Eesti põllumajanduse, tööstuse ja panganduse lõhkumine; eesti ühiskonna ja rahvustunde hävitamine; massilise väljarände põhjustamine; lühinägelik välispoliitika, eriti idasuunal - tuleb kanda muidugi mitte passiva arvele, sest asi on veelgi hullem - see on olnud tahtlik iseseisva rahvusriigi hävitamine. Kõik see aeg on „Isamaa" töötanud isamaa vastu.

Pealtnäha arukate inimeste lemmikfraasiks on saanud: „Eestil on läinud pagana hästi!" Võrreldakse meid ikka Lätiga, nüüd vist juba ka Moldaaviaga. Hästi??

Hiljutises „Terevisiooni" saates demonstreeris tudengineiu, kuidas juurviljakotlettidega tuleb ta kolme euroga (!) nädalas välja. „Raha ju õieti polegi," oli vastus saatejuhi küsimusele. See oli ka vastus „isamaalaste" tasuta kõrgharidusele ja tudengite toetamise reformile.

Mis oleks tõeline Isamaa?

Miinimumpalga eest voodihaigeid kantseldav hooldaja,;vanaisa, kes oma hammaste parandamise asemel eelistab toetada lastelaste koolitamist jne -- see oleks tõeline Isamaa. Mida või keda meie „isamaalased" ei tunne ega esinda.

„Meie inimesed pole mingid hädapätakad!" ütles IRL-lasest majandusminister ETV „Foorumis". Ja otsekui oma sõnu süües, lubas üüratust elektrihinnast laekunud raha kulutada peamiselt IRL-laste endi poolt vormitud „hädapätakate" toetuseks. Sõna - see inimese peavaenlane - reetis seekord mehe. Eesti „isamaalased" elavad oma väljamõeldud, meile tundmatul maal. Ometi maksab meie vaene rahvas neile nii palka kui ka loob nende jaoks hüvesid. Milleks?

ANTS METSLA, Vändra, Pärnumaa

Jaga |